Virtuaalses vormis aastapäevapidu Kambja koolis

Kui kool on tegutsenud juba 333 aastat, siis peeti Kambjas loomulikuks, et praegusest koroonaajast hoolimata vajab selline klassikalistest koolipoisihinnetest moodustuv maagilise maiguga number vahvat esiletoomist ja meeleolukat tähistamist.

Kui vanasti öeldi, et mis kinni ei jää, saab kinni löödud, siis kaasaeg on andnud sellele ütlusele uue sisu: mis reaalselt ei tohi toimuda, võib teostuda virtuaalselt.

Nii üksteisest kaugel kui üksteisele lähedal

Kambja kooli aastapäeva tähistatakse tavakohaselt jüripäeva paiku ja reedel. Sestap peeti ka seekordne virtuaalses vormis tähistuspäev vaheaja eelsel reedel.

Kui kodustes tingimustes tegutsevad õppijad ja õpetajad hommikul Stuudiumi e-kooli avasid, ootas neid läkitus „Palju õnne Sulle, kool!“, mille oli saatnud direktor. „Sel sügisel ei ennustanud miski, et kevadel on kõik teisiti,“ kirjutas koolijuht Marika Karo. „Aga on. Oleme juba kuu aega olnud üksteisest väga kaugel ja samas ka üksteisele väga lähedal – kui kokku saada ei või, tuleb kool koju. Usun, et paljud lapsevanemad on praegu koolitöödega paremini kursis kui eales enne. Meil kõikidel, nii lastel, vanematel kui ka õpetajatel, on tulnud kohaneda ja juurde õppida. Saame hakkama!“

Direktor Marika Karo saatis Stuudiumi kaudu jõudu ja jaksu nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele. Tähistatava kooliaastapäeva numbrilisest kuvandist lähtudes edastas koolijuht 3 + 3 + 3 sõnumit ja soovi.

3 sõnumit ja soovi meie õpilastele

• Olete olnud töökad ja päriselt tublid, aitäh!
• Ootame teid tagasi kooli!
• Erksat meelt ja rõõmu algavast koolivaheajast!

3 sõnumit ja soovi meie õpetajatele

• Olete olnud hoolivad, leidlikud ja nii mõnigi kord ennast ületanud, aitäh!
• Meelerahu ja vastupidavust!
• Palju rõõmu õpilastest ja oma tööst!

3 sõnumit ja soovi meie lastevanematele

• Iga endasse uskuva lapse taga on lapsevanem!
• Olete oma lapsi toetanud ja väga-väga palju aidanud, aitäh!
• Jätkugu teil kannatlikku meelt kooliaasta lõpuni!

Direktor avaldas lootust, et kooli sünnipäeva peetakse ka pere keskel või oma mõtteis: „Kooli laulu sõnad said õpilastel sünnipäevaks värskelt meelde tuletatud, nii et laske kodus laul valla!“

Kingitus virtuaalseks tähistuspäevaks

Kui tingimused on piiratud ja võimalusi on vähe, siis aitab inimesi sageli just nutikus ja loov meel.

Kambja kool ei saanud ega tohtinud tänavusel tähistuspäeval kedagi tordilauda kutsuda, kuid kõigil õpilastel ja õpetajatel, lapsevanematel ja vilistlastel oli võimalus mõelda oma koolile ning teha talle üks südamest tulnud ja heast tahtest valminud kingitus. Üleskutses soovitati: armas kink on omaloominguline luuletus; ilus kink on joonistus või muu kunstitöö; kena kink on esimestest kevadlilledest või muust looduslikust materjalist kimp või seade; vahva kink on käepärastest materjalidest meisterdus; tore kink on digitaalselt loodud foto või filmilõik; mõnus kink on enda tehtud küpsetis… Eriolukorra tingimustes sai edastada vaid digitaalselt vahendatud kingitusi (näiteks digipilt valminud meisterdusest või küpsetatud tordist).

Virtuaalse tähistuspäeva üllatuse lõpliku vormistamise eest kandis hoolt haridustehnoloog Karolin Kask. Tema paigutas meeleoluka valiku koolipere liikmete mõtetest, tunnetest ja tegudest digitaalses vormis kingikarpi, mida saab igaüks uudistada kooli veebilehel www.kambja.edu.ee.

Kui nii koolijuht Marika Karo kui hoolekogu juhi Annely Tubina pere valmistas sümboolse tähendusega tordi, siis vilistlane Heigo Mägi digitaliseeris, vektoriseeris ja värvindas ning lõi erimõõdulised logod veebikeskkondade tarvis kunagi koolile vilistlaskunstnik Tõnu Soo poolt loodud trükislogost. Õpilased saatsid oma koolile kingituseks kõige enam luuletusi, joonistusi ja fotosid, kuid 7. klass tegi nutitelefonidega video, mille tarvis iga poiss ja tüdruk otsis enda esitatavatele luuleridadele sobiva pildilise tausta ning klassivend Rasmus monteeris lõigud tervikuks.

Teadmisi tuulutav koolilooline e-viktoriin

Virtuaalse tähistuspäeva eel korraldati moodsas laadis viktoriin – küsimusi sai lugeda veebilehelt või Stuudiumist, vastused tuli esitada e-posti vahendusel.

Seitsme koduõppepäeva hommikul esitatud küsimustele vastajate seas oli nii õpilasi kui õpetajaid, vilistlasi kui lapsevanemaid. Mäluvärskendaja Helena Paulus lisas ühe küsimuse vastuse juurde kommentaari: “Ma ei teadnudki, et Kambja koolis nii palju andekaid inimesi on õppinud. Loodetavasti see nii jätkub.”

Vastuste täpsust ja laekumise kiirust arvestades olid sellel viktoriinil kõige edukamad Aare Kriiva, Helena Paulus, Tiina Tiideberg, Heiri Kriiva ning Hannes, Liisa ja Mikk Tubina ühisvõistkond, kes hästi napilt edestasid Kevin Brikkeli peret ja Ulvi Unti.

Aktiivselt osalesid ja väga korraliku tulemuse saavutasid Marili Alliksaar, Jarmo Tael, Meribell Kivimets, Ellen Mälton, Laura Lotta Sägi, Kristjan Jaak Kiiker, Piret Sinissaar ja Birgit Seer.

Auhindade jagamine võetakse ette siis, kui eriolukorra nõuded lõdvenevad ja reaalsem koolielu mingil määral taastatakse.

Virtuaalne tähistuspäev on peetud, kuid reaalset torti on kavas süüa siis, kui kogu koolipere taas kokku saab.

Kambja koolimajas ja selle ümber on praegu enneolematu ja erakorraline vaikelu. Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad on hakanud oma mõtetes üha enam igatsema ja hindama nii tavapärast koolielu kui sellega kaasnevaid väärtusi ja võimalusi. Kui vaid saaks ja võiks, siis…

TOIVO ÄRTIS

Kooliloolisi küsimusi Kambjast

Kes oli see nimekas õpetaja, kes sündis 1670. aasta paiku Kambja kihelkonnas Palupera mõisale (Otepää kihelkond) kuuluvas Kavandu külas?

Kambjas elutöö teinud Ignatsi Jaak, kelle esimene abikaasa ja lapsed surid katku tõttu, teise abikaasa Liisuga oli tal vähemalt seitse last (viis poega ja kaks tütart).

Vabariigi President Kersti Kaljulaid puutub oma töös ja tegevuses väga palju kokku Kristi Petolaiga – Kambja kooli 2000. aasta vilistlasega. Kellena töötab Kristi Petolai Vabariigi Presidendi kantseleis?

Kristi Petolai töötab Vabariigi Presidendi assistendi ametikohal.

Daatumid 29. august 1998 ja 1. september 2005 on ajalisteks piiritulpadeks ühele Kambja ajaloos toimunud olulisele ettevõtmisele.

Nimetage palun see kaalukas ettevõtmine, mille toimumise ajal asendus üks sajand teisega ning toimus ka aastatuhandevahetus.

Ühest aastatuhandest teise ning eelmisest sajandist järgmisesse ulatunud ettevõtmine oli Kambjas praeguse koolihoone ehitus.

Kui Riina Roosipuu (vilistlane aastast 1987) kolme aasta eest ehk Kambja kooli 330. tegevusaasta tähistuspäeval kooliperele esines, oli tal väga kõrge töökoht, ilmselgelt kõige kõrgem Eesti Vabariigis – ta juhtis Tallinna teletorni. Tänaseks on Riina Roosipuul juba uus töökoht ja tema ülesandeks on juhtida ja korraldada väga kõrgete panuste tegemist. Kus Riina Roosipuu praegu töötab?

Riina Roosipuu (koolipõlves Sule) juhib Eesti Lotot. Kui küsimuse sõnastuses anti vihje, et praegu on Riina ülesanne juhtida ja korraldada väga kõrgete panuste tegemist, siis viktoriinipäeval tuli meediasse seda kinnitav uudis: üks Pärnumaa abielupaar on võitnud Eesti Lotoga megasuure summa – üle 600 000 euro.

Aastatel 1919 kuni 1965 asus Kambja kool Suure-Kambja külas endises mõisahoones. Sellest pikast perioodist on läinud eriliselt tähtsa päevana ajalukku 23. märts 1955 – siis anti käiku õpilaste ja õpetajate koostöös valminud elektrijaam, mis hakkas valgust andma koolimajale, õpilaste elumajale, rahvamajale, metskonna hoonele ja kahele taluperele. Tänapäevaste arusaamade kohaselt võib öelda, et tegemist oli keskkonnateadliku ettevõtmisega, sest elektri tootmisel kasutati üht taastuvat loodusvara. Millist taastuvat loodusvara kasutati elektri tootmiseks Suure-Kambjas?

Suure-Kambja koolielektrijaamas kasutatud taastuv loodusvara oli vesi.

Nimetage see Kambja kihelkonnakooli noor õpetaja, kes mõni kuu pärast tööle asumist saadeti tsaariarmee koosseisus esimese maailmasõja lahinguväljadele ning kes sai surmavalt haavata Eesti vabadussõja ühes võidukas lahingus.

Noor õpetaja, kes Kambja koolist 20-aastasena kangelaslikuks kujunenud sõjameheteele läks, oli Julius Kuperjanov.

„Kui sul on käes selline võti nagu õige hingamine, siis lähed sa elust läbi nagu nuga võist.” Nõnda on öelnud Ants Rootslane, Kambja kooli vilistlane aastast 2013, kes pärast mõningast hoovõttu on jõudnud meteoriidi kiirusel avaliku tähelepanu keskmesse. Kellena on saanud Ants Rootslane tuntuks?

Vilistlane Ants Rootslane on tuntuks saanud kui hüpnotisöör.

Tahan kooli

Kuu aega olnud koduõppel,

peas keerlevad muremõtted.

Saaks vaid minna kooli,

igatsen klassis oma tooli.

Sõpru pole ammu näinud,

kuidas on neil kodus läinud?

Tahan kooli tagasi,

et elu läheks normaalselt edasi.

KERMO KOORT (3. kl)

***

Parimad soovid

Soovin õnne sünnipäevaks,

kogu koolile.

Soovin kogu südamest,

et varsti kohtume.

Kõik me hoolsalt õpime,

et hinded oleks head.

Targaks saada soovime

ja parandame vead.

Aga praegu soovime,

et kõik me püsiks terved.

Lähedastest hoolime,

sest ajad pole kerged.

KARITA MEREMAA (4. kl)

***

Koduõpe ja kooli sünnipäev

Koduõpe kaua kestnud,

juba kooli tahan ma.

Luuletusi olen vestnud,

kodutöid ma teinud ka.

Koolile ma õnne soovin,

suure, suure rõõmuga.

Hästi tubli olla proovin,

koolitöid teen rõõmuga.

MARKUS RAIELO (3. kl)

***

Koolipoisi mõtisklus

Hariduselu ajalugu

Kambjas pikk…

Praegune aeg aga

hoopis imelik …

Koolid on tühjad

ja lapsed on kodus,

õpikud riiulil,

vihikud norus…

Laual aga nina ees

on hetkel kõigil arvuti.

Selle taga nii õps

kui laps,

emps ja paps

ja riigisaks…

Süüdi selles

pandeemia,

mis reisis Hiinast

maailma…

KAAREL KESKPALU (6. kl)

kevad, 2020