Pillipuud: Puude tundmaõppimisele pühendatud aasta jooksul valmistasid lapsed ka mitmesuguseid puidust pille.
|
 |
Puud on pühimused. Kes oskab nendega kõneleda, neid kuulata, see avastab tõe. Nad ei loe õpetusi ega anna eeskirju, üksikasjust hoolimata jutlustavad nad elu ürgset seadust.
Herman Hesse
Minu lapsepõlve puuks oli tamm vanatädi taluõuel, kuhu oli mõnus otsa ronida ja kaugele üle heinamaa kiigata. Samuti kaks mändi vanaema koduõuel, mis olid meile kiigepuudeks. Kui nad veel alles on, siis nad kindlasti mäletavad mind.
Ma ei tea, kas tänapäeva kiirustaval ajal on enam igaühel oma puud. See kirev ja tehislik maailm tõmbab endale nii palju tähelepanu ning meie, inimesed, kipume unustama, et oleme samuti osa loodusest ja allume tema seaduspärasustele. Eriti on tehismaailma ahvatlustest ohustatud lapsed, kuna nende meeled on eriti õrnad ja vastuvõtlikud pidevate ergutajate küüsis. Kui patarei tühjaks saab ja elamuste karussell seiskub, siis jääb järgi tühi ja kalestatud hing, kes nõuab aina rohkem, värvilisemat ja kallimat.
Meie kutsusime puud appi!
Kambja lasteaial on vedanud. Asume looduskaunil Kambja maastikul: ümberringi on metsa, mägesid ja järvi. Suured põlispuud lausa ümbritsevad meid ja kiikavad meie rühma aknast sisse. Aga seal akna taga elab ja tegutseb ,,Südamekese’’ rühm, kes valmistub juba sügisel kooli minema. Kuna looduslähedased teemad on loomulik osa meie õppekavast, siis puude teema sissetoomine käis ladusalt ja sobis väga hästi kokku lasteaia selle aasta eesmärkidega – edendada õuesõpet ja luua õpperada.
Kuna selles eas toimub õppimine üksikult üldisele ja lähedalt kaugemale, siis tundus täiesti loomulik alustada nendest puudest, mis kasvavad meie vahetus ümbruses. Puudega tegelemise järjekorra ütles meile ette aastaaegade vaheldumine ehk aastaring ise: kes tõmbab sügisel esimesena tähelepanu? – loomulikult vaher! Varsti saame rõõmu tunda tamme ja kastani viljadest. Kahel pool lasteaiateed kasvavad pihlakad kutsuvad meid siis, kui sügis nende marjad rõõmsasti punaseks värvib. Ja märkamatult on kätte jõudnud jõulud, mil me toome tuppa suursuguse kuuse. Talvel, kui läheme õue, vaatame ringi, kas veel on rohelisi puid ja märkame mändi, keda on kuusega väga hea võrrelda. Aga tasa ja targu saabub kevad ja pehmete urbadega pajud kutsuvad meid järve äärde ennast silitama. Natuke veel ja kohe, kohe on kaunid kased lasteaia tee ääres oma rohelisi juukseid lahti heitmas. Aga suve saabudes sumisevad meie kõrgetes pärnades mesilased, kes ei jõua ära oodata, millal avanevad aromaatsed õied. Ja nii ongi ring täis saanud ja läbi on käidud ka meie puude õpperada.
Mida me sellel rajal kogesime, mida õppisime juurde?
Kõige olulisem on ehk see, et puude teemaga tegeledes saame ennast lahti tõmmata tubasest tegevusest. See annab meile vaheldust, värsket õhku ja rohkelt liikumist. Tegevus õues on spontaansem, lapsed saavad olla aktiivsemad ja häälekale tegevusele, mis sellega kaasas käib, on õues palju ruumi.
Iseenesest puude nimetuste tundmaõppimine ei ole primaarne tegevus selle teema juures. Lastel kipuvad puude nimetused sageli segi minema. Kuid kõigi nende tegevuste käigus, mis puuga seotud on, tekib lapsel temaga nagu isiklik side. On ju igal puul justkui oma iseloom ja oma lugu lapsele rääkida. Nii õpib laps aru saama, et maailm meie ümber on väga mitmekesine ja ka puud on erinevad ja et igal puuliigil on oma nimetus. Iga puu kohta kogub laps materjali ning talletab selle puumapis.
Missugused on need konkreetsed tegevused, mille kaudu puid tundma õpime?
Esmaseks peame püüdu läheneda looduse teemale üldse mitte tõsiteaduslikust, vaid pigem tunnetuslikust küljest – loodus on elav ja puud sealhulgas. Lastekirjanduses ja rahvafolklooris on palju mitmesuguseid jutte, luuletusi, muinasjutte ja muistendeid puudest. Need annavad lastele hingetoitu ja õpetavad loodust kui elusorganismi hoidma ja kaitsma. Samas areneb ka lapse kuulamisoskus ja enda tehtud juttude kaudu saab rakendada kõneosavust ja fantaasiat.
Puudega on kerge seostada ka teisi tegevusi. Kõigepealt pakuvad puud palju materjali vaatlemiseks ja uurimiseks. Igal puul on ju ainult temale omased tunnused: tema koor, lehed ja viljad. Lastega saab arutleda selle üle, miks nii on ja alati ei peagi vastus olema selline nagu täiskasvanud ootavad. Võrdlemiseks ja arvutamiseks pakuvad puud piiramatult igasuguseid võimalusi: võrrelda, arvutada, mõõta jne. Suuremad lapsed saavad teha ise mõtlemisülesandeid. Lugemise ja kirjutamise tegevuses oleme joonistanud puulehtede kontuure ja lehtedel leiduvaid rootsude jooni, mille kaudu saab arendada kirjutamise oskusi. Kirjutada saab sõnu ja jutukesi. Ning kõik kogetu ja läbielatu saab väljendatud kunstilistes tegevustes. Selleks annavad puud meile ise materjali ning äratatud fantaasia abil sünnivad huvitavad tööd – maalid, joonistused ja meisterdused.
Kuna puude teemaga on seotud sellel aastal kogu meie maja, siis aitab see kaasa ühise eesmärgi tunnetamisele. Iga rühm tegeleb teemaga oma laste vanusest lähtuvalt ja aitab nii kaasa lasteaia omanäolisuse väljakujunemisele – igas rühmas võib leida omapäraselt kujundatud oma rühma puu, mis iseloomustab just selle rühma olijaid ja tegijaid. Ja targemaks ei saa kindlasti mitte ainult lapsed. Materjale otsides ja kirjandust uurides laieneb ka õpetaja silmaring, tekib huvi ja hasart, mis kandub kindlasti üle ka lastele.
Otsige ka teie koos oma lastega endale puu, kellele saab tere öelda ja teda enda heaks sõbraks pidada. Aidake lastel luua side selle puuga, tulles tema juurde aeg-ajalt tagasi, et küsida: kuidas sul läheb? Puu on helde ja kingib selle eest meile oma aardeid, mida ei saa osta ühestki poest.
Tahaks uskuda, et puud aitavad meie lapsi, nagu nad on aidanud meie esivanemaid juba ammustest aegadest: andes varju, sooja, valgust ja tervist. Kuulub ju sõna PUU meie emakeele kõige ürgsemate sõnade hulka.
Maimu Pärn,
Kambja lasteaia Mesimumm õpetaja