Teenetemärgiga Tartumaa Kuldne Tammeoks tunnustatakse Tartumaa kodanikke, kes on kaua aega oma tegevusega võimestanud ja rikastanud Tartumaa arengut, andnud suure panuse siinsele majandusele, kultuurile, elukeskkonnale ja inimeste heaolule. Maakonna kõrgeimad aumärgid antakse üle vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel.
Loomakasvatusteadlane Olev Saveli, kellele Tartumaa omavalitsuste liit otsustas anda ühe tänavustest kuldsetest Tartumaa teenetemärkidest, on 1991. aasta juunikuust ülenurmelane. Kunagi on ta oma muhedal moel rääkinud Ülenurme vallalehele pere siia elama asumise loo: „Siia tõi soov elada maal, sest abikaasa Miinaga oleme sündinud talus, lapsepõlves teinud maatöid, õppinud tehnikumides ja EPA-s loomakasvatust. Kui mind EPA rektoriks valiti, oli Tartu linnal kohustus pakkuda elamisvõimalus, kui Tallinnast tagasi tuleme. Loobusime linna pakkumistest ja tänu Ülenurme õppe-katsemajandi direktorile Kalju Roosvele leiti individuaalmajade reas krunt. Tartu KEK ehitas Ants-5 projekti järgi eramu, mille ostsime välja juba rublade ajal, ja hiljem erastasime maa. Varsti harjusime ja naabritest said tuttavad. Ümbruskonna tüdrukutest ja poistest, kellega koos värvisime plankaeda, on saanud tegijad. Aga järgmine põlvkond nõuab uut planku, murdes praeguse pehkinud aialippe.“
Emeriitprofessor Olev Saveli on andnud suure panuse loomakasvatuse ja veterinaarmeditsiini arendamisele. Ta on pühendunud loomakasvatuse väärtustamisele, aretustööle ning noortele teadmiste jagamisele. Vallalehele antud intervjuus on ta tagasivaate oma eluloole lühidalt niimoodi sõnastanud: „Kodust Rapla ja Märjamaa vahel (Harju-)Kabala lähedal läksin pärast kohaliku algkooli lõpetamist loomakasvatust õppima 1953. a Türi põllumajanduse tehnikumi ja seejärel 1957. a EPA-sse. Järgnes töö Tori seemendusjaamas, õppimine EPA aspirantuuris koos kandidaadikraadi kaitsmisega, töö kunstliku seemenduse kesklabori juhatajana ELVI-s, kateedrijuhatajana EPA-s ning doktoriväitekirja kaitsmine ja professorikutse saamine. Siis riikliku agrotööstuskomitee aseesimees Tallinnas, uuesti EPA-s, esialgu rektorina (1988-1993), seejärel kateedrijuhataja ja 2004. aastast emeriitprofessor.
Saatus tõmbas kaasa Eesti Vabariigi taastamis- ja arenguperioodil mitmete ühistegeliste organisatsioonide taastamise või uute loomise protsessi, kuid anti ka kohustusi. Nendeks on Akadeemiline Põllumajanduse Selts (president 1989-2001; alates 2002. a aupresident), Eesti tõuloomakasvatuse liit (president alates 1993), Eesti põllumajandus-kaubanduskoda (nõukogu aseesimees 1996-2000; auliige alates 2003), hobi tõttu Eesti võistlustantsu liit (president 1991-1994), Eesti ühistegeline liit (nõukogu liige 1995-1997) ja veel teised kohustused. Keerulistel perioodidel on tulnud lepitada eri pooli, et ühendada neid tuleviku nimel.“
Olev Saveli südameasjaks on ikka olnud veiste, hobuste jt loomade aretustegevus Eestis. Tal on jagunud energiat ja tahtmist osaleda üleriigiliste erinevaid tõuge ja aretustegevust tutvustavate suursündmuste, nagu Tõuloom ja Tartu Sügisnäitus, näitus-konkurss Viss, Tori hobusekasvanduse hobuste jõudluskatsed jt korraldamises. Eesti Põllumajandusmuuseum ja Eesti tõuloomakasvatuse liit rajasid üheskoos muuseumi territooriumile näituseareeni, millel hoiab silma peal kirjanik ja arst Friedrich Robert Faehlmann (Miina Saveli sünnijärgne perekonnanimi).
Professor Olev Saveli on teadlane, oma valdkonna eest vastutav unikaalsete teadmistega erialaspetsialist, kes südamlikkusega jagab oma teadmisi ja elukogemust valdkonna aretustöö väärtustamisel. Tema tegevust teadusmaailmas on väärtustatud ja tunnustatud nii kodus kui kaugemal, temalt on ilmunud oma tuhatkond erialast kirjutist, 23. aastat koostab ta Eesti ainukest loomakasvatuslikku ajakirja „Tõuloomakasvatus“.
Lisaks teadus- ja aretustööga tegelemisele on Olev Savelil arvukalt hobisid, üheks nendest oli nooruses justkui ootuspäraselt ratsutamine, hiljem ja siiani võrkpall, hästi paljud aga teavad teda kui silmapaistvat võistlustantsijat. Olev Saveli juhtis Eesti võistlustantsu liitu esimese iseseisvusaja presidendina, aastal 1985 tulid abikaasad Olev ja Miina Saveli seenioride standardtantsude C-klassi meistriteks ja ehkki ta ise tunnistab, et tantsupõrandale trehvatakse nüüd juba harvem, on tants väga pikka aega olnud abielupaar Saveli üheks paljudest hobidest.
Tunneme suurt heameelt meie vallakaaslasele osaks saanud järjekordse kõrge tunnustuse puhul ning soovime ikka jätkuvalt tegusaid aastaid ning muhedat ja rõõmsameelset askeldamist kõikvõimalikes südamele armsates ettevõtmistes!
MAIRE HENNO
