Kammeri kooli õpikeskuse koordinaator Jaanika Tappo valiti hiljuti 2019. aasta Eesti parimaks nooreks raamatukoguhoidjaks. Sel puhul otsustasid Kammeri kooli 8. klassi õpilased teda intervjueerida.
Kui kaua olete Kammeri koolis töötanud?
Eelmise aasta jaanuarist, ehk siis natuke üle aasta.
Mis Teile meeldib meie koolis?
Kõige rohkem meeldib, et siin on hästi palju energiat, hästi palju toredat energiat. Aga eriti just õpilased ja õpetajad ka, et on hästi tore kollektiiv. Ja kool ise, need võimalused, mis siin ümberringi on, kuidas siin lapsi aidatakse ja see tohutu territoorium ja loodus. Ilus on siin.
Milliseid lilli Te eelistaksite sünnipäevaks saada?
Mulle meeldivad ikka klassikalised punased roosid või siis pojengid, kuid kahjuks on need minu sünnipäevaks juba ära õitsenud.
Missugune on Teie esimene lapsepõlvemälestus?
Minu mälestus – see on midagi, mida mu ema on mulle ilmselt rääkinud. Igal juhul tuli mul praegu meelde see, et kunagi elasime Nõmmel ja meil oli kaks eraldi tuba. Elasime ühiskorteris, kus teised inimesed ka veel elasid. Mind jäeti üksi koju. Ma olin väike laps ja siis oli nii, et vanemad läksid tööle ja väiksed lapsed jäeti üksi koju, aga tänapäeval nii ei tohi. Mind jäeti võrevoodisse, ma võisin olla umbes kaheaastane. Sain riiulilt ema roosa huulepulga kätte ning see lõhnas nagu komm ja siis ma mõtlesin, et see ongi komm ja sõin seda. Ma olin kõik üleni seda täis, suu oli täis, voodi ja tapeet olid täis. Ma kujutan ette ema nägu, kui ta töölt tuli.
Mis oli koolis Teie kõige lemmikum tund?
See vist ei tule üllatusena, aga kirjandus, ja bioloogia meeldis mulle ka väga, loodus ja taimed. Põhimõteliselt on nii, et kõige lahedamad tunnid teevad kõige lahedamad õpetajad. Mõlemas aines oli mul hästi tore õpetaja.
Mis on Teie hobid?
Lugemine (naer). Mulle meeldib ka trenni teha, juhendan ka ise trenne. Laulda ka meeldib, käin ühes ansamblis laulmas. Ja aias meeldib toimetada, kasvatada midagi ise, näpud mulda pista.
Mis on Teie lemmikaastaaeg? Me ise arvame, et suvi, aga…
No te arvasite päris hästi, nii et – suvi!
Kellele ei meeldiks suvi…
Talv meeldib ka, aga siis, kui lumi on maas, ilus kohev valge lumi.
Kes on Teie lemmiklaulja?
Mul päris lemmikut ei olegi, ma olen selline kõigesööja. Mulle meeldib igasugust erinevat muusikat kuulata.
Kas Teil on koduloomi?
Päris isiklikke koduloomi ei ole, aga meil on talumaja, seal on kaks koera. Ma ise elan korteris, seal meil koera ei ole. Korteris koera pidamine on vaese loomakese piinamine. Tal on ruumi ja vabadust vaja.
Kus olete käinud reisimas?
Kui ma noorem olin, siis käisin rohkem. Käisin igal pool Euroopas: Itaalias, Saksamaal, Austrias, Tšehhis, Ungaris ja Venemaal. Venemaal olen hästi palju käinud, just suvel käisin Peterburis. Mulle meeldib Venemaal. Seal on teistsugune õhkkond, olustik. Türgis oli ka väga tore. Seal käisin ringreisil, saime põhjalikult terve riigi põnevate kohtadega ja kultuuriga tutvuda.
Kuhu veel reisida tahaksite?
Tahaksin kusagile kaugemale minna, aga mitte praegu – Hiinasse või Jaapanisse või Austraaliasse. Teisele poole maakera. Ameerikasse oleks ka tore minna.
Milliseid raamatuid Teie lugesite, kui te olite meievanune?
Kaheksandas lugesin põhiliselt kohustuslikku kirjandust (naer). Üks, mis on mulle meelde jäänud, on Erich Segali „Armastuse lugu“. See on hästi–hästi hea raamat. Täiskasvanuna lugesin selle üle ja oli ikka veel hästi hea raamat.
Mida Te kardate?
Otseselt ei oska ma öelda, mida kardan. Ehk seda, et mu lähedastega midagi halba juhtub. Ämblikku või midagi sellist ma ei karda.
Aga kõrgust?
Nädalavahetusel käisin matkamas, seal oli üks hiiglaslik rändrahn, mille otsa sai ronida. Ronisin siis suure hurraaga sealt trepist üles ja vaatasin alla. Siis hakkas päris hirmus. Aga kui ma kusagil tornis olen ja tunnen, et olen kaitstud, siis ma võin seal olla küll.
Kui Teil on kurb meel, siis mis on Teie lohutus?
Kui on hästi kurb meel, siis vaatan mõnda head armastusfilmi. Või võtan mingisuguse hästi hea raamatu ja kerin kuskile sooja teki sisse ja söön midagi maitsvat.
Kes on olnud Teie elus inspiratsiooniks ja eeskujuks?
Mu isa on väga sihikindel ja hästi palju tööd teinud ning tahtnud selles väga edukas olla. Ta on muidu keeruline isiksus ja võibolla mitte kõige lihtsam inimene, aga mis puudutab seda, kuidas elus edasi jõuda – et on vaja pingutada ja et tööd tasub teha ainult siis, kui sa teed seda hästi, ei tasu lihtsalt mütsiga lööma minna -, seda olen küll tema käest õppinud.
Kas Teil on mingi unistus, mida tahaksite teoks teha?
Neid unistusi on igasuguseid. Aga ma ühtegi konkreetset praegu välja ei tooks. Las unistused jäävad minu enda teada.
Kas Teil on lapsepõlvesõber, kellega olete sõbrad siiani?
Jaa, mul on parim sõbranna Liisi, kellega oleme sõbrad siiani. Tema elab Sauel ja mina elan Tartus ja ikka me suhtleme pidevalt omavahel. Praeguseks on meil ühevanused lapsed, me ise sõbrustame esimesest klassist peale. Kaks sõbrannat on mul veel, me olemegi selline neljane seltskond, kes me põhikoolist oleme jäänud. Isegi kui läheb mitu kuud mööda, kui me pole üksteisega suhelnud, siis jätkame samast kohast, kust me pooleli jäime.
Palju tähti on taevas?
(Naer). Nii palju kui on toredaid hingi, kes valvavad meie üle ja mõtlevad meie peale.
