Intervjuu vallavanem Ivar Tedremaga
Selle lehenumbri koostamise ajaks oli toimunud kaks rahvakoosolekut – Kambjas ja Vana-Kuustes –, millel elanikud ja vallajuhid arutlesid selle üle, mida võib endaga kaasa tuua Vabariigi Valitsuse soov sundühendada Kambja vald Ülenurme vallaga.
Vallavanem Ivar Tedrema tõi esile, et inimesed on olnud aktiivsed ja pidanud oluliseks Kambja valla iseolemist.
Kuidas on möödunud need rahvakoosolekud, mida Kambja vallas on peetud haldusreformi nõuetest tuleneva rahvaküsitluse eel?
Nii Kambjas kui Vana-Kuustes tuli rahvast tublisti kokku. Mina sain nendelt koosolekutelt kinnituse, et meie inimesed, meie rahvas on seda meelt, et Kambja vald peaks jätkama senisel kujul, minema edasi üksi. Inimesed olid seisukohal, et Kambja valla rahvale ja siinsele piirkonnale tähendaks liitumine kadu, sest palju suurema elanike arvuga vallas muututakse hüüdjaks hääleks kõrbes.
Selliseid hinnanguid võib mõni asjapulk kergesti liigitada emotsioonide tormiks, kuid tegelikult on inimeste hirmud põhjendatud. Kui väiksema elanikkonnaga Kambja vald ühineb mitu korda rahvarohkema Ülenurme vallaga, siis paratamatult hakkavad toimima ja otsuseid mõjutama enamusdemokraatia reeglid.
Emotsioonid emotsioonideks. Statistilistest andmetest on aga ükskõik kellel keerulisem mööda vaadata.
Mõeldes sellele uuele vallale, mida valitsus sundkorras moodustada soovib, siis praeguses Ülenurme vallas on ligi kolm korda rohkem elanikke kui meil siin Kambja vallas.
Kui vallas on rohkem elanikke, siis on nende seas ka rohkem valijaid. Loogiline on oletada või väita, et nii praeguse Kambja valla kui praeguse Ülenurme valla inimesed valiksid uude volikogusse ilmselt endale teada-tuntud esindajaid. Neid lihtsalt teatakse ja usaldatakse varasemate tegude alusel
Kui see valimistel nii läheks, siis kelle nägu hakkaks olema sundühendvalla uus volikogu? Paratamatult selle praeguse valla või piirkonna nägu, kus elab rohkem valijaid.
Kui kahe sundühendatava valla valijaskonna suurust kõrvutada, siis on väga tõenäoline, et 17-liikmelisse vallavolikogusse hakkaks pääsema praeguse Kambja valla piirkonnast ehk ainult 4-5 inimest, mõnel korral ehk isegi vähem. Kas sellise jõudude vahekorraga volikogu suudaks kogu valda terviklikult või tasakaalustatult arendada?
Kõikide haldusterritoriaalsete muudatuste korral peaks hoolikalt mõtlema, kas selle tegelikuks tagajärjeks ei ole maaelu suretamine ja ääremaastumise kiirendamine, Haldusreformi käigus kaob palju väikeseid omavalitsusi. Nende jõul ja ettevõtmisel on hoitud ja edendatud elu ka seal, kuhu keskvalitsus oma regionaalpoliitikaga ei ole jõudnud.
Senisest oluliselt suuremate valdade puhul on kindlasti see oht, et seal hakkavad kujunema vallasisesed ääremaad.
Haldusreformiga kaasneva ääremaastumise laienemise ja süvenemise ohtu kirjeldas väga selgelt oma avalikus kirjas ka meie vallavolikogu liige Vahur Järv. Tema kiri on maamehelikult siiras ja otsekohane. Eks sellise ausa sõnumi tõttu on sellele kirjale kogunenud palju toetusallkirju, mida vallavolikogu saab maikuu keskel lisada sellele otsusele, millega ei peeta põhjendatuks Vabariigi Valitsuse ettepanekut sundühendada Kambja vald Ülenurme vallaga.
Mõned kambjalased on jõudnud küsida, kuidas suhtuda eeloleval pühapäeval ja esmaspäeval toimuvasse rahvaküsitlusse, kui tema poolt on antud juba toetusallkiri Vahur Järve avalikule kirjale. Kuidas siis sellisel puhul toimida?
Avaliku kirja algataja Vahur Järv ja kõik sellele allkirja andud inimesed on toetanud oma hea teoga Kambja valla ja siinse rahva iseolemise tahet ja teadvustanud seda laiemale avalikkusele.
Siinkohal on oluline rõhutada üht olulist aspekti, millest oli juttu ka rahvakoosolekutel. Vahur Järve algatusel avalikule kirjale kogutavavad allkirjad on inimeste initsiatiiv ja tänuväärne tegevus, kuid kehtivast haldusreformi seadusest lähtudes on veelgi olulisem, et inimesed osaleksid korraldataval rahvaküsitlusel kas Kambja vallamaja saalis paberil sedeli täitmise teel 23. aprillil ja 24. aprillil või e-küsitluse kaudu 23. aprillil.
Kordan veelkord üle, et Vabariigi Valitsuse ja seadusandluse silmis ei asenda Vahur Järve avalikule kirjale allkirja andmine ametlikul rahvaküsitlusel osalemist.
Nii see tõesti on.
Ma loodan, et kõik soovijad leiavad võimaluse rahvaküsitlusel osalemiseks. Küsitluse päevadel on käigus valla bussiliinid. Kui aga mõnel inimesel või tema lähedasel või naabril ei ole mõjuval põhjusel võimalik vallamajja tulla või e-küsitlusel osaleda, siis saab ta küsitluskasti endale koju tellida.
Kõigil Kambja valla inimestel on võimalus rahvaküsitlusel avaldada toetust meie valla iseolemise kursil püsimisele.
Mida rohkem on eesseisval küsitlusel osalejaid, seda tugevamalt väljendub meie iseseisvusmeelsus ja iseseisvustahe.
Vallavanemaga vestles Toivo Ärtis