Uued teenused vähenenud töövõimega inimestele

546
Foto: noOR

Foto: noOR 

 

2016. aastal on töötukassal senisest rohkem võimalusi vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks ja töötamise toetamiseks. Tööotsijaid, kellel on puude või töövõimekaotuse tõttu raskusi töö leidmisel, toetavad selleks vajaliku ettevalmistuse saanud nõustajad. Tööandjaid nõustavad ja toetavad vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel igas maakonnas tööandjate konsultandid.

Lisaks maksab töötukassa sellest aastast kodukohast kaugemale tööle asujatele sõidukulu katmiseks mobiilsustoetust ning tööandjal on senisest lihtsam taotleda luba töökoha täitmiseks välismaalasega.

Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kel on puude või tervisehäire tõttu mitmeid takistusi ning kes vajavad töövõime taastamiseks või hoidmiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.

Vähenenud töövõimega inimene saab vastavalt töötukassaga kokku lepitud tööalase rehabilitatsiooni vajadusele ja eesmärgile ise valida talle sobiva teenuseosutaja töötukassa koostööpartnerite seast, kellel on Sotsiaalkindlustusameti tegevusluba. Tööalase rehabilitatsiooni teenus võib kesta kuni aasta ning töötukassa saab selle eest tasuda kuni 1800 eurot.

Kaitstud töö

Kaitstud töö teenuse abil on võimalik tööle aidata inimesi, kes ei ole kohe suutelised iseseisvalt tööd leidma ja töötama.

Kaitstud töö tähendab, et inimene saab teha võimetekohast tööd endale sobivas tempos ja keskkonnas. Samal ajal teda nõustatakse ja juhendatakse ning aidatakse otsida töökohta avatud tööturul. Eesmärk on, et teenuse lõpuks suudab klient töötada vähemalt 20 tundi nädalas ja on valmis tööle asuma avatud tööturul.

Kogemusnõustamine

Kogemusnõustajal on nõustatava inimesega sarnane puue või tervisehäire. Nõustamise eesmärk on selliste võimaluste ja lahenduste leidmine, mis aitavad vähenenud töövõimega inimesel oma iga-päeva- ja tööeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla.

Töölesõidu toetus

Kui inimene ei saa oma puude või tervisehäire tõttu käia tööl ühistranspordiga, vaid peab kasutama isiklikku sõiduautot, taksot või eritransporti, hüvitab töötukassa osaliselt töölesõiduga seotud lisakulud. Toetust makstakse kuni 12 kuu eest kolme aasta jooksul. Seejuures ei pea toetust kasutama järjest, vaid just neil kuudel, mil seda vaja on. Toetuse suurus on 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Toetuselt arvestatakse maha tulumaks. Toetuse arvestamise aluseks on tööandja tõend töötatud päevade kohta ning inimese elu- ja töökoha vahemaa.

Saatja sõidukulu hüvitamine

Kui vähenenud töövõimega inimene vajab ühistranspordiga tööle sõitmiseks teise inimese abi, hüvitab töötukassa teda kodust tööle ja töölt koju saatvale inimesele sõidukulud. Sõidukulu hüvitatakse saatjale iga tööle saadetud päeva eest kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest.

Mobiilsustoetus aitab leida tööd kodukohast kaugemal

Kui inimene on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud ning leiab töökoha üle 30 kilomeetri kaugusel kodust, maksab töötukassa talle tööleasumiseks mobiilsustoetust.

Toetust makstakse esimesel neljal töötamise kuul 10 senti kilomeetri kohta, maksimaalselt 200 eurot kuus ning sellelt peetakse kinni tulumaks. Toetuse arvestamise aluseks on tööandja tõend töötatud päevade kohta ning inimese elu- ja töökoha vahemaa.

Toetusele ei ole õigust Tallinna linna piirkonna (Tallinna linn, Harku vald, Saue vald, Saue linn, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Maardu linn, Viimsi vald) elanikel samas piirkonnas tööle sõitmiseks.

Uued teenused vähenenud töövõimega inimese tööandjale

Uued teenused vähenenud töövõimega inimese tööandjale on nõustamine ja koolitused ning soodustingimustel palgatoetus.

Pakume tööandjale koolitust ja nõustamist, et tõsta tööandjate teadlikkust ja seeläbi valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi ning nende töötamist toetada.

Tööandja saab soodustingimustel palgatoetust, kui ta võtab tööle vähenenud töövõimega inimese, kes on eelnevalt olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud või töötanud kaitstud töö tingimustes. Palgatoetust maksab töötukassa 50% ulatuses töötaja brutopalgast. Tähtajatu töölepingu korral makstakse toetust kuni 12 kuud, tähtajalise töölepingu korral (peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks) makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui 12 kuu eest.

Loa taotlemine välismaalase töölevõtmiseks muutus lihtsamaks

Tööandja saab nüüd taotleda luba töökoha täitmiseks välismaalasega selleks konkreetse välismaalasest töötaja andmeid esitamata. Seetõttu ei pea tööandjal enam esitama dokumente, mis tõendavad välismaalasest töötaja sobivust töökohale. Luba saab taotleda korraga ka mitme töökoha täitmiseks.

Välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks, võib nüüdsest samal ajal töötada mitme Eestis registreeritud tööandja juures, samuti renditöötajana kasutajaettevõtja juures. See tähendab, et teise tööandja juurde tööle asumisel ei ole täiendavalt töötukassa luba vajalik.

Erko Vanatalu
Eesti Töötukassa avalike suhete juht

 

Avalda oma arvamust!

Sotsiaalkindlustusamet ootab inimestelt küsimusi või tagasisidet seoses abivahendite süsteemi korralduse muutuse ja käivituva tööhõivereformiga.

tel +372 640 8192 või +372 502 6459;
e-post: Regina.Salmu@sotsiaalkindlustusamet.ee

Kino maale
EelmineTänuavaldus lumelükkajale
JärgmineEttevõtjad toetasid mälumängu