Lastel on koolivaheaeg ning neil on vaba aega lahkelt käes. Talverõõmude nautimise ootuses pole välistatud olukord, kus minnakse veekogule proovima äsja tekkinud jääkirme tugevust.
Head lapsevanemad, tuletage oma lastele meelde, et kraavidele ning väiksematele veekogudele tekkiv jääkirme neid veel ei kanna.
Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10cm. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine.
+4 kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem. Jää on õhem ja seetõttu ka ohtlikum sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes.
„Võtke endale see aeg ning rääkige lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest tagajärgedest. Selgitage lisaks, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas,“ selgitab Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere.
„Kindlasti ärge jätke tähelepanuta ka oma lemmikloomi. Loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda,“ lisab Vespere.
Päästeamet palub ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Ärge riskige enda ega laste eludega. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tuleb sealt koheselt ära kutsuda, abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112.
