Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimus 12. novembril kaheksas maakondlik tervisefoorum, mille ettekandeid raaminud üllas eesmärk „Vabaks viina vitsa alt“ kõlas kokku Eesti ühiskonnas alanud alkoholi müügipiirangute diskussiooniga.
Mürgistusteabekeskuse (MTK) juht Maarja Pae tutvustas keskuse tööd. Põhieesmärgiks on vähendada inimeste haigestumist, tervisekahjustusi ja suremust, mis on seotud ägedate mürgistusjuhtumitega. Keskuse ülesanne on mürgistuskõnede vastuvõtmine ja töötlemine, vajadusel meditsiinilisele läbivaatusele suunamine – sellega saavutatakse ebavajalike arstivisiitide vähenemine. MTK infoliini number on 16662. MTK statistiliste andmete järgi olid 2015. a. esimesel poolaastal mürgistuste põhjuseks kõige enam alkohol, kemikaalid ja ravimid.
MTK õde-konsultant Maret Niinepuu rääkis alkoholiga seotud mürgistustest. Alljärgnevalt on välja toodud alkoholi sisaldavate vedelikud, mis kõige enam on põhjustanud mürgitusi:
Etanool
0,5-promilline või suurem joove (ehk 1 ml/kg 40% viina, 4 ml/kg 10% veini, 8 ml/kg 5% õlut) põhjustab lastel selgeid mürgistusnähte. Kõige kiiremini imendub 20% jook, ka gaasilised joogid (šampus).
Kui laps on joonud üle 0,4 ml/kg absoluutset alkoholi, tuleb ta viia haiglasse. Umbes 750-1500 ml 40% viina või üle 2 pudeli veini tunni aja jooksul võib olla täiskasvanule surmav. Muude kesknärvisüsteemi pidurdavate ainete samaaegne kasutamine, toitumine, haigused, vanus, tolerantsus jms mõjutavad mürgistuse raskust.
Etanooli tarbimise järel esinevad nähud: joove, seedehäired, teadvuse hämardumine. Alkohol alandab veresuhkurt (lastel võib mõne tunniga veresuhkru tase langeda alla 3 mmol/L). Külma vee alla ei tohi alkoholijoobes inimest viia, kuna alajahtumise oht on suurenenud!
Etüleenglükool
Maitseb magusalt ja on suukaudne, kasutatakse laialdaselt antifriisina (jahutusvedelik nt autotööstuses ja tarbekaupades). Sümptomiteks kerged gastriidinähud, põhjustab ägedat neerupõletikku ja surma. Surmav doos on 10-30 ml. Krambid, kooma, südametegevuse häired, arütmia on nähud, mis võivad tekkida pärast tarvitamist 4-12 tunni jooksul. Ei ole mõtet manustada raviks aktiivsüsi, sest see ei toimi mitte ühegi alkoholi suhtes!
Metanool
Imendub kiiresti suukaudselt, inhaleerituna, nahalt. Lastel võib ka väike lonks põhjustada raskeid mürgistusi. Ei põhjusta olulist kesknärvisüsteemi depressiooni, esinevad peavalu, iiveldus, nägemishäired (ehk lumesajuefekt – nägemine kaob), hüperventilatsioon.
Maret Niinepuu tõi välja juhtumeid mürgistustest ning tõdes, et enamus mürgistusjuhtumeid lastega on põhjustatud sellest, et kodudes on ravimid ja kemikaalid ebasobivates ning kergesti kättesaadavates kohtades. Meeldetuletuseks inimestele: mitte manustada ravimeid hämaras või pimedas ning ravimid tuleb paigutada muust olmekeemiast eraldi.
Alkoholi kahjulikkuse mitu palet
Tartu linnavolikogu liige, haridus- ja teadusministri nõunik Mihkel Lees tutvustas noorteprojekti „Youth in Europe“ (tõlkes „Noored Euroopas“). Projekti siht on vähendada alkoholi- ja tubakatarbimist aastaks 2030 võrreldes tänasega poole võrra ja muuta koolid alkoholi-, tubaka- ja uimastivabaks. Projekti algatajateks on Island ja ECAD (European Cities Against Drugs, tõlkes Euroopa Uimastivastased Linnad). Regulaarseid uuringud viiakse läbi alates 2005. aastast, hetkel on projektis osalenud 14 riiki ja 23 Euroopa linna. Eestis osalesid 2014. aastal Tartu, Tapa ja Tallinna koolide 9. ja 10. klassi õpilased. Uurimuse tulemuste põhjal tugevdatakse koostööd koolide, lapsevanemate, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, et vähendada tubaka, alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Mihkel Lees julgustas igat omavalitsust uuringust osa võtma.
Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse tutvustas riigi tegevust alkoholitarbimise mõjutamisel. Ta tõi välja, et riik saab seada alkoholitarbimise piiranguid ja korraldada teavitustööd. Inimestele on vaja piirangute seadmist, et neid aidata ja suunata. Müüjad peaksid läbi mõtlema, kuidas nad saavad alkoholitooteid müüa ilma neid eksponeerimata kaupluste uste lähedal – selles osas on vajalik riiklik regulatsioon.
Bonni Ülikooli doktorant Gunnar Meinhard tutvustas alkoholi mõju all tabatud juhtide rehabiliteerimise pilootprojekti.
Politseiameti piirkonnavanem Tarmo Stokkeby rääkis perevägivallast ja alkoholist. Ta tõi välja statistilised andmed lähisuhte vägivallajuhtumitest piirkonniti. Kambja vallas oli selliste juhtumite arv nii 2014. kui 2015. aasta üheksa kuu jooksul 20. Konfliktide põhjuseks on valdavalt alkoholijoove (u 75% juhtumitest). Piirkonnavanem nentis, et laps, kes näeb perekonnas vägivalda, õpib paraku täiskasvanute käitumisest ja tal on oht kalduda tulevikus ka ise samamoodi käituma. Seda võib juhtuda ka juba lasteaias või koolis.
Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Janek Innos rääkis teemal „Alkoholiga seotud veeõnnetuste ennetamine“. Ta tutvustas päästeameti korraldatud veeohutuse kampaaniaid. Järjest enam üritatakse kasutada „ebastandardseid“ vahendeid sõnumi edastamiseks inimestele (nt ratastooliga sarnanevad toolid, tänavale joonistatud meeldetuletused, kuid ka plakatid, mille juures inimesed saavad ise pilti teha jms).
Oleme terved ja jääme ootame järgmist Tartumaa tervisefoorumti!
Ülevaate koostas Katrina Kallas
Tänavuse tervisefoorumi korraldas Tartumaa tervisetuba koostöös Tartu maavalitsuse ja Tervise Arengu Instituudiga.
Kambja vallast osalesid tervisefoorumil vallavalitsuse sotsiaalnõunik Elerin Piiroja, Kambja põhikooli direktor Enn Liba, Kambja lasteaia Mesimumm direktor Terje Rüütel, Kuuste kooli kehalise kasvatuse õpetaja Kaupo Kütt ning Kambja lasteaia Mesimumm tervisetöötaja ja MTÜ Kambja Tervisekeskus füsioterapeut Katrina Kallas.