Kambja vallavolikogu istungid toimusid 14. augustil ja 9. oktoobril 2014.
- Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014–2026.
- Loa andmine projektis „Kambja aleviku reoveepuhasti reoveesette tahendamise rajatiste ehitamine“ osalemiseks
- Detailplaneeringu algatamine
- Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine
- Loa andmine liisingulepingute sõlmimiseks
- Liikluspinna nime määramine
Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014–2026.
Vallavolikogu poolt vastu võetud määrusega nr 11 kinnitati Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 – 2026.
Volikogu istungil tegi põhjaliku ettekande vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodla, kes märkis, et seadusest tulenevalt peab ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamine toimuma kohaliku omavalitsuse poolt vähemalt kaheteistkümneks aastaks kehtestatud ÜVK arendamise kava alusel.
Kambja vallas seni kehtinud ÜVK arendamise kava oli kinnitatud aastal 2012. ÜVK arendamise kava on täiendatud uute vajalike tegevustega.
Loa andmine projektis „Kambja aleviku reoveepuhasti reoveesette tahendamise rajatiste ehitamine“ osalemiseks
Kambja aleviku reovee puhastamine toimub 2003. aastal ehitatud biotiikide ja eksperimentaalse märgalapuhastina. Olemasoleva puhasti tehnoloogiline lahendus ei suuda tagada nõuetele vastavat heitvee kvaliteeti, seda eriti talveperioodil.
Seetõttu on olemasoleva reoveepuhasti asemele projekteerimisel ja ehitamisel uus – aktiivmudatehnoloogial põhinev reoveepuhasti, mis koosneb reovee mehaanilisest eelpuhastusest ning bioloogilis-keemilisest põhipuhastist. Rajatav reoveepuhasti hakkab paiknema olemasoleva aiaga piiratud biopuhasti alal.
Reovee puhastamisel tekkiva liigbiomuda (kuivainesisaldusega ca 1,8-2,2 %, ca 1,5-2 m 3/d) edasine käitlemine käimasoleva projekti hulka ei kuulu. Lähimad mudakäitluse võimalused asuvad Tartus ja Elvas, seetõttu on otstarbekas rajada sobilik mudakäitlemissüsteem (muda tahendamine, komposteerimine) kohapeal.
Lähtudes muda kogusest ja olemasolevatest võimalustest on majanduslikult kõige otstarbekamaks rajada mudatahendusväljak uue puhasti kõrval asuva kasutusest välja jääva olemasoleva settetiigi baasil.
Reoveepuhasti reoveesette tahendamise rajatiste ehitamise finantseerimiseks on AS-l Emajõe Veevärk kavas esitada taotlus Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammi.
Vallavolikogu võttis vastu otsuse lubada Kambja vallavalitsusel osaleda projektis „Kambja aleviku reoveepuhasti reoveesette tahendamise rajatiste ehitamine“, mis esitatakse AS Emajõe Veevärk poolt rahastamiseks SA KIK keskkonnaprogrammi veemajanduse alamprogrammi taotlusvooru raames.
Otsuses sätestatakse, et projekti heakskiitmisel summas kuni 110 400 eurot finantseeritakse projekti tegevusi kuni 23 000 euroga.
Detailplaneeringu algatamine
Maanteeameti tellimusel on OÜ Toner-Projekti poolt koostatud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee rekonstrueerimise projekt. Projekti on kinnitanud maanteeamet ja heaks kiitnud Kambja vallavalitsus. Projektiga ei nähta ette Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee ning Tatra – Otepää tee trassi olulist muutust Kambja alevikus ja Tatra külas ning kahetasandilise ristmiku ehitamist nende teede ristumiskohta, nagu on planeeritud 2007. aastal kehtestatud Kambja valla üldplaneeringuga. Projekti lahendused on vastuolus hetkel kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga, mistõttu on vajalik täpsustada teede asukohti ja viia sisse vastavad muudatused Kambja valla üldplaneeringusse.
Vallavolikogu otsustas:
1. Algatada Kambja alevikus, Aakaru, Tatra ja Madise külades detailplaneering Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramiseks.
2. Punktis 1 nimetatud detailplaneering algatatakse Kambja valla üldplaneeringut (kehtestatud Kambja vallavolikogu 4. septembri 2007 määrusega nr 40) muutva detailplaneeringuna.
3. Kinnitada detailplaneeringu ala piir vastavalt lisatud asendiplaanile.
4. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste lähteseisukohtadega:
4.1. Planeeringu joonised – olemasolev olukord ja põhijoonis – anda mõõtkavas M 1 : 10 000.
4.2. Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee ja kogujateede asukohad määrata vastavalt koostatud teeprojektile.
4.3. Kambja – Nõo tee asukoht määrata Kambja aleviku piires vastavalt koostatud teeprojektile.
4.4. Kergliiklustee asukoht määrata Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa teele.
4.5. Määrata Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee ja sellega ristuvate teede ristmike asukohad.
4.6. Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa teest lääne pool asuvad maaüksused vabastada praegu kehtivas üldplaneeringus ette nähtud Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee Kambja aleviku ümbersõidu, Tatra – Otepää – Sangaste tee ja Kambja aleviku läänepoolse ümbersõidu transpordimaa koridoridest ja määrata neile planeeritav sihtotstarve.
4.7. Kambja aleviku idapoolseks ümbersõiduks määrata Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa teest kuni Kambja – Reolasoo teeni teetrassi uus asukoht.
4.8. Määrata Järve tänava pikenduse ja Kannastiku tee asukohad.
5. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldamine on vajalik.
6. Otsus jõustub vastuvõtmisest.
Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine
Vallavolikogu määras Kambja valla uutele ühissõidukipeatustele järgmised kohanimed:
- Kengu – peatus Kambja–Sirvaku tee (nr 22135) 3,3 kilomeetril Kaatsi külas;
- Kaatsi – peatus Kambja–Sirvaku tee (nr 22135) 4,6 kilomeetril Kaatsi külas;
- Veinioja – peatus Kambja–Sirvaku tee (nr 22135) 6,8 kilomeetril Sirvaku külas;
- Arujõe – peatus Igevere–Sirvaku tee (nr 22135) 2,7 kilomeetril Vana-Kuuste külas.
Loa andmine liisingulepingute sõlmimiseks
Kambja põhikooli direktori käsutuses olnud sõiduauto Mazda 323 (väljalaskeaasta 1999, jääkmaksumus 373 eurot) sai 24. septembril toimunud avariis nii tugevalt kannatada, et auto kuulub mahakandmisele, kuna taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud.
Vallavalitsuse majandusnõunik
u käsutuses olev sõiduauto Mazda 323 HB 1,6 (väljalaskeaasta 2003, jääkmaksumus 0 eurot) kere seisukord on korrosiooni tõttu selline, et auto remont ei ole enam majanduslikult otstarbekas.
Kuna nimetatud töötajatel on tööülesannete täitmiseks auto vajalik, võeti pakkumisi uute sõidukite muretsemiseks. Kõige otstarbekamaks osutus võtta kasutusrendile uued autod, sest kasutatud autode hinnad on suhteliselt kõrged.
Vallavolikogu otsustas lubada vallavalitsusel sõlmida SEB Liising AS-iga leping kahe sõiduauto Skoda Rapid kasutusrendile võtmiseks 5 aastaks.
Liikluspinna nime määramine
Vallavolikogu määras Sulu külas planeeritud liikluspinnale kohanimeks Järvesoo tee. Määrusele on lisatud asukohaskeem.
Toivo Ärtis