Oletades, et Oskar Erits võis 1944. aastal Kambjast lahkudes kaasa võtta kullassepp Bergi valmistatud koguduse hõbekarika, läks Kristjan Luhamets seda Suure-Jaani otsima. Ta leidiski karika pastoraadi raudkapist.
Kambja kogudus ostis 1773. aastal Maria Bergilt Tartust hõbekarika, leiva, ümbrise (Futteral) ja oblaadikarbi hinnaga 49 rubla ja 32 kopikat. Tõenäoliselt oli müüjaks kullassepa lesk.
Hõbekarikas on sügava suhteliselt ahta kellukja kupaga, kuussiirulise profileeritud jalami ja pirnikujulise pungisega. Kupp on seest ja huuläär ka välisküljelt umbes 1,4 cm laiuselt kullatud, osaliselt on kullatud ka jalam ja pungis. Karikas on 27 cm kõrge, kupa läbimõõt on 11 cm, jalami läbimõõt 14 cm. Põhja all on ristatud mõõga ja võtme kujund Tartu vapilt ning meistrimärk CGB. Jalami siirult leiame graveeringu: C. E. G: 1773.
Alates 1980. aastast on karikas kunstiväärtusliku esemena muinsuskaitse all. Karika valmistas Tartu kullassepp Christop Gottfried Berg.
2009. aasta suvel andis Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk karika pidulikult Kambja kogudusele tagasi. Karika restaureeris OÜ Mandragora.
Rokokoomeister Christop Gottfried Berg sai meistripaberid 1744. Aastal 1763 oli ta tsunftivanem. Sama aasta jõulureedel ta suri. Berg on maetud Vana-Jaani kalmistule. Ta on ilmselt võrsunud samast kullasseppade suguvõsast, kust pärinevad isa ja poeg Andreas Berg ja Andreas Gabriel Berg.
Karikas õnnistatakse sisse lõikustänupühal, 12. oktoobril. Karikat hakatakse kasutama vaid suurtel kirikupühadel.
Toimetas Heigo Mägi