Võimsa pommüllatuse lõhkasid maakaitsepäeval Kambja näitetrupi Püünelind liikmed, kes esietendasid loo legendaarsest Julius Kuperjanovist ja tema abikaasast.
Naiskodukaitsja Eha Jakobsoni näitetükk „Julius ja Alice“ oli Kambja harrastusnäitlejatele tõsiseks väljakutseks, sest etendus kestis vaheajata poolteist tundi ja sisaldas palju teksti. Kui seni on Püünelinnu repertuaari iseloomustanud tuttavlik rahvalikkus, siis kodukandi kunagistele auväärsetele inimestele pühendatud Eha Jakobsoni näidend nõudis näitlejailt rolliloomisel kindlasti tõsisemat ja vastutustundlikumat tööd.
Esietendusele Kambja kooli saalis kogunes enam kui paarsada inimest, kes jälgisid laval hargnevat lugu väga süvenenult. Vaatajate seas võis kohata neidki, kelle kohta näidendi autor märgib kavalehel: „Juliuse partisanisalga ohvitseri leitnant Riivese ja tubli kaitseliitlase Jaan Uri sugulased elavad siiani siinmail“.
Näidendi vormimisel toetus autor nii Leo Laursoni (Julius Kuperjanovi koolivend Hugo Treffneri gümnaasiumis) kui Alice Kuperjanovi memuaarsetele kirjutistele, aga ka tollastele ajalehtedele ja hilisematele Vabadussõja uurimustele.
Näidend „Julius ja Alice“ oli sügavasisuline täiendus maakaitsepäeva kavale, kuid see tähtsustab ka peagi saabuvat Julius Kuperjanovi 120. sünniaastapäeva.
Toivo Ärtis
Osatäitjad:
Lille Välja (Alice koolitüdrukuna; Alice’i õde Adele), Siiri Paap (Alice suurena), Celvin Põder (Julius koolipoisina), Margus Kriiva (Julius suurena), Enriko Kiuru (Leo Laurson koolilapsena), Peeter Ruuge (Leo Laurson suurena), Heli Jaamets (Juliuse ema Liina), Imre Vallikivi (Juliuse isa Daniel), Reet Kiuru (Alice’i ema), Lembit Jakobson (Alice’i isa; koolijuhataja; Riives), Iry Sard (Juliuse tädi Liisa), Urmas Aavik (Juliuse tädimees Juhan; Vomm), Janno Välja (Juliuse tädipoeg Oskar; Kuslap), Toomas Keldoja (pastor Ederberg; Jaan Uri), Mart Ruuge (mees tagavarapolgust), Margus Möll (inspektor), Tõnis Aavik (Pähn koolipoisina), Andrea Muru (koolilaps), Kirsika Talvet (koolilaps).
Lavastaja: Margus Möll
Lavastaja assistent: Eha Jakobson
Katkend näitetükist „Julius ja Alice“
/—/ Leo Laurson: Relvade ja laskemoona hankimine oli nii bolševike kui sakslaste ajal mahalaskmise ähvardusel keelatud. Nii Julius ise kui tema usaldusalused kannavad seda kokku lausa käe otsas kandes. Kord sai Julius Jaama tänaval ühelt endiselt tagavarapolgu mehelt 10 käsigranaati.
Mees tagavarapolgust: Näh, mis ma neist ikka siin hoian. Sakslased ähvardavad maha lasta, kui leiavad. Politseinikud on siia ikka vahel nina toppinud, aimavad, et meestel on relvi peidetud. Näe, ma panin siia kartulikorvi sisse, mõned mädanenud kartulid peale. Ehk läheb õnneks.
Julius: Sütikud pistan tasku. Mul siit üksjagu minna, mäest alla, üle kivisilla, sealt Riia mäele ja Pihkva uulitsasse sissesõiduhoovi. (Proovib korvi raskust) Mnjah, kartuli kaaluga see just pole. No nägemist siis. Ole meheks ja anna ikka teada, kui midagi liigub.
Mees tagavarapolgust: Nägemist, jah. Eks ma kae. Ole sa ettevaatlik!
Julius läheb, on näha, et korv on raske. Äkki silmab ta vastu kõndivat politseinikku. Julius on kahevahel: kas pöörduda tagasi või minna edasi. Ta teeb siis otsuse, laseb muretut vilet ja püüab korvi näidata kergena.
Politseinik: Kus te need kartulid ostsite?
Julius: Oh ei ostnud. Sain need ühelt tuttavalt: ta viskas mädanenud kartulid välja. Ma viin koju sigadele söögiks.
Politseinik: Ah nii…kahju! Oleks ise ka tahtnud kuskilt kartuleid osta…. (Kõnnib edasi)
Leo Laurson: Oma „saagi“ viis Julius Pihkva sissesõiduhoovi, kus Kambja talumehed selle peale võtsid ja Lallile viisid. /—/
Samal teemal:
- Tartumaa tähistas võidupüha Kambjas
- Vabaduse väärtus saab üha teravamalt selgeks
- Tunnustus Tartumaa kaunimatele kodudele
- Galerii: Tartumaa maakaitsepäev Kambjas