Eestluse jäävuse seadus
Reipa loomu ja loomelaadiga Contra arvab, et on olemas eestluse jäävuse seadus, ja ta usub, et see kehtib edaspidigi, sest nõnda on olnud juba vähemalt kaheksasada aastat.
Sümpaatselt kakskeelse (eesti ja võru keel!) Contra kohtumised Kambja lugejatega – nii õpilaste kui täiskasvanutega – toimusid emakeelepäeva eel. Luuletaja tunnistas siiski, et võru keel ei ole nii lihtne kirjutada kui kõnelda, mistõttu kirjutamise ja riimimise oskused on tal eesti keeles paremad.
Contra üllatas kuulajaid teatega, et on hakanud hoole ja innuga läti keelt õppima. Sõnaraamatu (ja vajadusel konsultantide) toel on ta suutnud juba eesti keelde tõlkida ka läti luulet.
Enda loometööst rääkides meenutas Contra kogenud luuletaja kuldreeglit: kui vähegi võid, siis ära kirjuta. Tema ei ole tahtnud pärast „Erisaate“ lõppemist peaaegu üldse (ainult üks erand!) päevapoliitikast kirjutada.
„Luuletused tulevad, kui sa midagi tarka ei viitasi teha – siis nad tulevad,“ arutles Contra. „Vanasti tulid öösel, kuid nüüd ma armastan öösel magada.“
Kui tuleb mõni selline luuletus, mille puhul Contra arvab, et see sobiks ka lastel lugeda, saadab ta selle Tähekese toimetusse. „Kui nemad selle avaldavad, siis oligi lasteluuletus.“
Margus Konnula kirjanikunimi Contra on nüüdseks juba üldtuntud, kuid aastate eest küsisid tema isa koolivennad Vana-Antsla kooli kokkutulekul tõsimeeli: „Kuidas sa oma pojale sellise nime panid?“
Vahva ja lahe lastekrimkameister
Kui soomlane Mika Keränen – nüüdne viljakas ja hinnatud Eesti lastekirjanik – käis teises klassis, avaldati Helsingi koolide almanahhis vaid kaks tema poolt kirjutatud rida.
Mika Keränen on eesti keele nii hästi selgeks õppinud, et mõtleb juba selles keeles. „Kui miski meeldib, siis see ongi lihtne,“ arutles soomlane Mika Keränen Kambja laste ees esinedes.
Lapsepõlves armastas Mika põnevaid raamatuid. Eks seetõttu hakkas ta ka ise Supilinna laste seiklustest menukaid krimkasid vormima.
„Ma ei kirjuta lastele sellist raamatut, mida lugedes nad hakkaksid nutma ja ei tahaks enam lugeda,“ selgitas kirjanik oma loomepõhimõtteid.“Mulle meeldib kirjutada õnnelikke lugusid – et tegelaste elu oleks vahva ja lahe.“
Toivo Ärtis
Saja-aastane Kambja raamatukogu tänab häid toetajaid ja koostööpartnereid –
Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgruppi ja Tartumaa keskraamatukogu staatuses tegutsevat Kõrveküla raamatukogu.