Sel aastal oli Kuuste koolis emakeelepäeva tähistamisel pikk eellugu.
Juba kolmanda õppeveerandi alguses lükkas õpetaja Õnne Ints käima hoogsa vanasõnakampaania. Järjestikku kuuel nädalal ilmus koolimaja seintele iga koolipäeva alguses üks vanasõna, mida lapsed õhinal otsisid.
Edasi oli juba iga aineõpetaja fantaasia küsimus, kuidas neid vanasõnu õppetöösse lõimida. Näiteks allakirjutanu lasi õpilastel igal reedel nädala vanasõnade hulgast meelepäraseima teemal loo kirjutada. Algklassides korraldati vanasõna-teemalisi mänge ja mõistatamisi ning arutleti iidsete tarkuseterade tähenduse üle. Vanasõnajutte kirjutasid lõpuklassi nooredki.
Emakeelepäeva eel jõudsid 5.-9. klassi õpilaste loomingu parimad palad ka seinalehte.
Kui jõudis kätte kolmanda veerandi viimane päev, mis õnneliku juhuse tõttu oligi 14. märts, leidis asjade loomuliku käiguna aset vanasõnade käsitluse pidulik lõppvaatus. Õpetaja Heli Nemvaltsi koostatud haarava ja meeleoluka viktoriini juhatas sisse solist Ants Liivamägi, kelle esitatud laul rääkis lugemisoskuse tähtsusest.
Viktoriin keskendus loomulikult vanasõnadele ja pakkus väga mitmekesist peamurdmist, nõudis kiiret taipu ja tähelepanelikku silma. Oma osa oli ka kiiretel jalgadel ja näitlemisoskusel.
Kuna võistkondades oli lapsi esimesest üheksanda klassini, olid iga vooru ülesanded eri raskusastmega. See nõudis õpilastelt meeskonnatööd ja oskust „õiged“ küsimused „õigetele“ võistkonnakaaslastele usaldada.
Viktoriiniseltskonnad olid üsna võrdsed ja nii jätkus pinget võistluse lõpuni.
Autasustamise järel leidsid nii õpetajad kui ka õpilased, et tegu oli väga vahva ettevõtmisega.
Õpetajate toas jätkus arutelu juba järgmise aasta teema üle. Leiti, et rahvaluule väikeliikidest vääriksid tähelepanu ka mõistatused ja kõnekäänud.
Kaido Mark
Kambja vanasõnu:
Töö ei küsi leiba, töö annab leiba.
Hool aitab edasi.
Seinal silmad, ahjul kõrvad.
Igas karjas on kärnane lammas.
Häda teeb targaks.
Puhas süda on rohkem kui kott kulda.