Alkoholi liigtarbimine Eestis on justkui loomulik nähtus.
Iga tähtpäeva puhul tõstetakse klaasike või paar, üritustel või koosviibimistel pakutakse alkohoolseid jooke, sageli joovad ka edukad mehed ja naised õhtuti õlut, siidrit või veini.
Millise signaali me seeläbi oma lastele anname?
Seda tulemust näeme kõige paremini meie, politseinikud, oma igapäevatöös. Näeme lapsi, kes juba varakult samamoodi siidrit ja õlut joovad, uskudes, et see lahja alkohol neile kahju ei tee.
Tõsiasi on, et nii viina kui ka siidri puhul juuakse end purju etanoolist ning see mõjub noorele ajule ühtemoodi halvasti.
Soojad kevadilmad ja lähenev koolivaheaeg paneb politseinikud muret tundma noorukite üle, kes aina enam aega looduses kaunist ilma ja head seltskonda nautides veedavad. Paraku kipub nii olema, et ühe lõbusa noorteseltskonna oluliseks kaaslaseks on pahatihti ka alkohol.
Seetõttu on jätkuvalt politsei üheks prioriteediks ennetada ja vähendada alkoholi tarvitamist alaealiste poolt ning veelgi suuremaks prioriteediks täisealiste tabamine, kes teevad alaealistele alkoholi kättesaadavaks.
Alaealine ei tohi alkoholi juua ja alaealist ei tohi alkoholi tarvitamisele kallutada
Alkoholiseaduse paragrahv 46 keelab alaealisel alkohoolse joogi tarbimise ning sama seaduse järgmine paragrahv keelab alkohoolse joogi pakkumise, võõrandamise või üleandmise alaealisele.
Olgu siinkohal öeldud, et alaealisele alkohoolse joogi ostmise eest võib karistada seadust rikkunud kodanikku rahatrahviga kuni 1200 eurot.
Alkohoolse joogi pakkumine ning seeläbi noore alkoholi tarbimisele kallutamine on lausa kriminaalkorras karistatav. Ometi leidub täisealisi, kes naudivad alaealiste seltskonda ning lasevad teinekord lausa lapseohtu noortel alkoholi tarvitada. Motiivid selle juures võivad olla erinevad.
Nii noored ise kui ka paljud lapsevanemad pole endale teadvustanud kurba asjaolu, et noor organism ei talu alkoholi ning satub seetõttu sageli eluohtlikku olukorda – noorte alkoholi tarvitamine lõpeb kas kakluste või laamendamistega, mürgistuste või seksuaalse ahistamisega. Harvad pole ka juhud, kus kodanikel tänaval või politseil tuleb paluda kiirabi abi, et noor taas elule turgutada.
Politseitöö praktika näitab, et lapsevanemad peaksid eriti tähelepanelikult jälgima noorte käimisi ja tegemisi koolivaheaegade alguses – siis kiputakse seda tähistama koos alkohoolsete jookidega. Samuti tasuks huvi tunda, kus ja kuidas peetakse lapse sõprade sünnipäevi või klassiõhtuid.
Vähendamaks alaealiste seas alkoholi tarvitamist, on väga oluline kaaskodanike ja lapsevanemate suhtumine alkoholijoobes alaealistesse. Kahjuks nii mõnegi lapsevanema meelest ei tee paar siidrit midagi halba, kuid just selline suhtumine kasvatabki lastes teadmist, et alkoholi tarbimine on lubatud.
Ärge laske oma lapsel noorust joobes veeta!
Politseikadett Artur Spassov
Lõuna prefektuurist
