Foto: Heigo Mägi
Kambja vallavolikogu istungid toimusid 19.12.2013 ja 30.01.2014.
Teemad olid:
- Kambja lasteaia arengukava kinnitamine
- Sotsiaaltoetuste määrad 2014. aastal
- Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord
- Maamaksumäära kehtestamine
- Korruptsioonivastase seaduse rakendamine
- Koerte ja kasside pidamise eeskiri
- Valgamaa omavalitsuste liidu pöördumine
- Loobumine kinnistu ostueesõigusest
- Kambja valla teenetemärgi andmine
Kambja lasteaia arengukava kinnitamine
Vallavolikogu kinnitas Kambja lasteaia Mesimumm arengukava aastateks 2014–2019.
Sotsiaaltoetuste määrad 2014. aastal
Vallavolikogu kehtestas sotsiaaltoetuste määrad 2014. aastal:
- sünnitoetus 190 €;
- lapse aastaseks saamise toetus 130 €;
- alushariduse toetus 65 €;
- kooliminekutoetus 65 €;
- kooli lõpetamise toetus 65 €;
- üliõpilastoetus kuni 30 € kuus;
- eakate inimeste sünnipäevatoetus 30 €;
- Tšernobõli veterani toetus 25 € kuus;
- sõjaveterani toetus 95 €;
- eakate küttetoetus 30 €;
- matusetoetus 95 €;
- täiendav kütusetoetus kuni 65 €;
- hooldajatoetuse määr 25 €.
Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord
Vallavolikogu kehtestas määrusega nr 4 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja korra“, mis jõustus 1. jaanuaril 2014.
Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetuleku toetamisele ning elukvaliteedi säilimisele.
Kambja vallas osutatavate sotsiaalteenuste liigid:
- sotsiaalnõustamine;
- sotsiaaltransporditeenus;
- koduteenused;
- tugiisikuteenus;
- hooldamine hoolekandeasutuses.
Sotsiaalnõustamise eesmärk on sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel.
Sotsiaalnõustamisteenus on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas.
Sotsiaalnõustamist osutatakse tasuta teenusena vallavalitsuse sotsiaalnõuniku või sotsiaaltöötaja igapäevase töö käigus toimetulekuraskustes isikutele ja peredele, puuetega isikutele, töötutele, kinnipidamiskohast vabanenud isikutele ja teistele abi vajavatele isikutele.
Sotsiaaltransporditeenus on ravi- või rehabilitatsiooniasutuse, ametiasutuse või mõne muu isikule vajaliku asutuse külastamiseks osutatav ühe- või mitmekordne teenus. Teenuse eesmärk on tagada isikule sõiduki kasutamise võimalus avalike teenuste kasutamiseks.
Sotsiaaltransporditeenust osutatakse tasuta isikutele, kes vajavad haigusest, puudest või vanadusest tulenevalt transporti ning kellel ei ole võimalik:
- kasutada ühistransporti või
- kasutada isiklikku sõiduautot või
- transporti iseseisvalt korraldada.
Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks esitab teenuse soovija vallavalitsusele põhjendatud suulise või kirjaliku avalduse, milles on märgitud sõidu kuupäev, kellaaeg, marsruut ja otstarve.
Avalduse põhjendatuse osas teeb otsuse vallavalitsuse sotsiaalnõunik või sotsiaaltöötaja.
Sotsiaaltransporditeenust osutab vallavalitsuse autojuht-sotsiaaltöötaja.
Koduteenuste eesmärk on isiku abistamine kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu.
Koduteenuseid on õigus saada isikutel:
- kellel on tulenevalt tervislikust seisundist, funktsioonihäirest ja elukeskkonnast tingitud kõrvalabi või hooldusvajadus ja/või
- kelle toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on häiritud ja
- kellel ei ole ülalpidamiskohustusega lähedasi või kelle ülalpidamiskohustusega lähedased ei saa oma kohustusi täita (viibivad väljaspool Kambja valla territooriumi, kinnipidamisasutuses vms).
Koduteenused jagunevad koduabi- ja hooldusabiteenusteks.
Koduabiteenused on:
- toiduainete, majapidamistarvete, ravimite, tehniliste abivahendite ja valmistoiduga varustamine lähimast müügikohast;
- abistamine majapidamistoimingutes abistatavale isikule kuuluvate vahenditega;
- abistamine väljaspool eluruumi tervishoiu-, finants-, sotsiaal- ja muude toimetulekuks vajalike teenustega seotud asjaajamisel.
Hooldusabiteenused on kõrge abivajadusega isikute abistamine eneseteeninduses, sh pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel ja hügieenitoimingutes.
Koduteenuste saamiseks esitab teenuse soovija vallavalitsusele avalduse, milles kirjeldatakse ja põhjendatakse kõrvalabi vajadust. Koduteenust vajavast isikust võivad teatada vallavalitsusele ka naabrid, arst, hooldustöötaja või muud isikud.
Vallavalitsuse sotsiaalnõunik või sotsiaaltöötaja külastab kahe nädala jooksul avalduse või teate saamisest abivajaja kodu, mille käigus hindab koduteenuste taotleja toimetulekuvõimet ja selgitab välja koduteenuste vajaduse.
Otsus koduteenuse osutamise kohta tehakse ühe kuu jooksul avalduse saabumise päevast. Igal konkreetsel juhul määratakse vallavalitsuse korraldusega teenuse täpsem sisu, sagedus ning maht.
Koduteenuseid osutatakse teenust vajavatele isikutele üldjuhul tasuta. Kui koduteenust taotleval isikul on olemas seadusejärgsed ülalpidamiskohustusega lähedased, teeb teenuse omaosaluse maksmise ja tasu suuruse osas otsuse vallavalitsus.
Tugiisikuteenus on inimese abistamine nõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga inimese igapäevases elukeskkonnas.
Tugiisikuteenust on õigustatud saama:
- pered/lapsevanemad (ka eestkostja, perekonnas hooldaja ja lapsendaja), kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
- isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu (õnnetused, lein), mis oluliselt raskendab toimetulekut;
- isikud, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;
- pikaajalised töötud.
Tugiisikuteenuse saamiseks esitab teenuse soovija vallavalitsusele põhjendatud avalduse.
Vallavalitsuse sotsiaalnõunik või sotsiaaltöötaja külastab kahe nädala jooksul avalduse saamisest teenuse soovija kodu, et selgitada välja tugiisikuteenuse vajadus, sagedus ja maht.
Tugiisikuteenuse vajaduse, sageduse ja mahu osas teeb otsuse vallavalitsus.
Tugiisik töötab teenusesaaja igapäevases elukeskkonnas, milleks võib olla isiku elukoht, lasteaed, kool või töökoht. Tugiisik võib kohtuda teenusesaajaga ka mujal mõlemale sobivas kohas või olla saatjaks väljaspool kodu jm.
Kambja vald toetab vajadusel eakate ja puudega isikute hooldamist hoolekandeasutustes.
Maamaksumäära kehtestamine
Vallavolikogu kehtestas Kambja vallas maamaksumääraks 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Määrus jõustus 1. jaanuaril 2014.
Korruptsioonivastase seaduse rakendamine
Vallavolikogu kehtestas määruse „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“, mis täpsustab korru
ptsiooni ennetamise korraldust Kambja vallas, sealhulgas määrab kindlaks huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikud (deklarandid) ning huvide deklaratsioonide kontrollimise komisjoni koosseisu.
Huvide deklaratsiooni on kohustatud esitama vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige ja vallavanem.
Deklaratsioon esitatakse nelja kuu jooksul ametisse asumisest või deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates ning edaspidi iga aasta 31. maiks huvide deklaratsioonide registrile. Kalendriaasta jooksul ei pea deklarant esitama rohkem kui ühe deklaratsiooni ka juhul, kui ta asub uuele ametikohale.
Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal.
Koerte ja kasside pidamise eeskiri
Vallavolikogu kehtestas koerte ja kasside pidamise eeskirja, mis sätestab koerte ja kasside pidamise nõuded Kambja valla haldusterritooriumil. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on loom.
Uus eeskiri sätestab, et omanik on kohustatud tagama koera märgistamise tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatava mikrokiibiga. Mikrokiibiga märgistatud koera kannab kiibistaja lemmikloomade registrisse.
Kassi märgistamine mikrokiibiga ning registrisse kandmine on vabatahtlik ja toimub omaniku soovil.
Omandatud märgistamata ja registreerimata täiskasvanud koer tuleb kiibistada ja registreerida lemmikloomade registris ühe kuu jooksul arvates omandamise päevast. Kutsika kiibistamine ja registreerimine toimub kutsika esimesel vaktsineerimisel kutsika kolme kuu vanuseks saamisel.
Koera kiibistamise ja registrieerimisega seotud kulud tasub omanik.
Omanik on kohustatud tagama registris olevate andmete ajakohasuse.
Enne eeskirja jõustumist (ehk enne 1. jaanuari 2014) registrisse kandmata koerad tuleb märgistada kiibiga ja registreerida registris hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Kuni kiibiga märgistamiseni tuleb kanda omaniku andmed (tel number) koera kaelarihmale.
Eeskirjas sätestatakse, et avalikus kohas peab koer olema jalutusrihma otsas ja kandma vajadusel suukorvi.
Jalutusrihmata koeraga võib avalikus kohas viibida inimasustusest eemal asuvates kohtades ning koerte treenimisaladel, kui on tagatud omaniku pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada. Lõastatud ei pea olema jahikoerad jahil.
Looma jätmine järelevalveta avalikku kohta on üldjuhul keelatud. Koera tohib jätta avalikku kohta mitte kauemaks kui pooleks tunniks suukorviga ja lahtipääsemist välistaval viisil, mis ei ohustata koera tervist, avalikku korda, liiklust, inimesi ja loomi.
Omanikul on keelatud:
- viibida koera ja/või kassiga rahvakogunemistel, kalmistul, kaubandusettevõtetes, rannas, spordi- ja mänguväljakutel ning avalikel üritustel ja vastavalt tähistatud kohtades, v.a. selleks ettenähtud kohad ja üritused;
- lubada loomal reostada hoone ühiskasutuses olevaid ruume ja territooriumi;
- ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades;
- nakkusohtlikult haige looma viimine avalikku kohta.
Valgamaa omavalitsuste liidu pöördumine
Vallavolikogu vaatas läbi pöördumise, milles Valgamaa omavalitsuste liit soovis toetust ettepanekule muuta kavandatava kiirraudtee Rail Baltic trassi ja suunata see Pärnu asemel Tartu kaudu Läti suunas. Kõik Kambja vallavolinikud toetasid arvamust, et Rail Baltic võiks tõesti kulgeda Tartu kaudu.
Loobumine kinnistu ostueesõigusest
Kambja vallavalitsusele saabus 30. detsembril 2013 teade Suure-Kambja külas asuva Puhkebaasi kinnistu (kü 28203: 006:0548) müügi kohta.
Puhkebaasi kinnistul asub kinnismälestis „Suure-Kambja mõisa vesiveski“ (mälestiste registri nr 7187). Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 kohaselt on kinnisasja, millel asub kinnismälestis, võõrandamisel ostueesõigus riigil ja seejärel kohalikul omavalitsusel.
Kambja vallavolikogu otsustas loobuda Suure-Kambja külas asuva Puhkebaasi kinnistu, registriosa nr 647204, ostueesõigusest.
Kambja valla teenetemärgi andmine
Vallavolikogu võttis vastu otsuse anda Kambja valla teenetemärk nr 13 Leida Urmile. Otsustamisel juhinduti Kambja valla teenetemärgi statuudist ja toimunud isikuvalimiste tulemusest.
Tunnustamisettepanekus märgitakse, et 1929. aasta 8. jaanuaril sündinud Leida Urm on põline kambjalane. Koos abikaasa Heinrich Urmiga kasvatas ta üles kaks poega ja ühe tütre.
Aastail 1964-1984 töötas Leida Urm Kambja sovhoosi ametiühingu klubi juhatajana. Pensionipõlves aitas ta kaasa Kambja eakate klubi Tammeke asutamisele ja on enam kui kahekümne aasta jooksul osalenud selle ettevõtmistes.
Tunnustamisesildises iseloomustatakse Leida Urmi kui aktiivset, kohusetundlikku, täpset, sõbralikku ja abivalmis inimest.
Volikogu esimees Irma Drenkhan kui meditsiinitöötaja pidas oluliseks meenutada ka seda aastakümnetepikkust pühendumist, millega Leida Urm hooldas oma haiget poega.
Toivo Ärtis