Lumine Nõuni, Otepää kõrgustik. Kuva: Arne Ader
www.loodusemees.ee
Aasta teine kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: radokuu, radukuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, soekuu, hundikuu ja kirbukuu.
Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad sädelevaid härmahelmeid, soesõidukuu sute jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni. Ehk keegi lugejatest teab?
Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Küünlapäev ja küünlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.
Veebruar (vadjas fevral`i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pühendatud jumal Februale, ka Februusile. Etruskidel oli Februus samuti puhastuse ja ka allmaailma jumal. Veebruarikuu nimi võib pärineda ka Febriselt, kes oli Roomas palaviku ja malaaria jumal.
Radokuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) göjemånad – lumekuu, Poola luty – külmakuu, Leedu vasaris – talve surmakuu, Horvaatia veljaca – tuisu- ja pikenevate päevade kuu, Ukraina ljutii – külmakuu.
Hõimurahvastel: Komi uras` öm – oravajaht, õmblustööd, Ersa davolkov – pilvekuu, Mari purgõš – hangekuu. Soome keeli on kuu nimi helmikuu, mis tähendab härmahelme kuud.
Radokuu vägi
Radokuud loetakse koos südakuuga aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval (ka kaledal, kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Seetõttu on radokuu olnud ka üks peamisi ehitus- ja tarbepuu langetamisi aegu.
Kanepis on kõneldud:
Kõige kuivem aeg on siis, kui küünlakuu kolme päeva vanune on, siis on kõige parem puuraiumise aeg. Ehituspuud ei mädane, peavad kaua vastu, põletispuud annavad valusa tule. Kõik puud üldse, eriti tarbe- ja ehitispuud, tulevad kuival ajal võtta, s.o vana- ehk ka noorekuu viimasel veerandil. Kui aga küünlakuu kolme päeva vanune, siis maksab ainult kolm korda kirvesilmaga puud vastu koputada ja puu kuivab ära. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Radokuu pühad
Radokuusse jääb tänavu vaid kaks tähtpäeva, mõlemad paiksed.
02.02. Pudrupäev
Purdupäev poolitab inimese toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel, lääne- ja lõunapoolsis maakonnis juuakse tervistavat küünlapuna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
09.02. Luuvalupäeval
Sel päeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse sel hommikul kauem kui muidu, et kosutada tervist. Kui luuvalupäeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.
Kuu taevas
 |
Noore kuu kõva aeg ehk esimene veerand 1.02. – 6.02. |
 |
Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 6.02. – 13.02. (2. veerandi algus 6.02. kl 21.22) |
 |
Täie kuu kõva aeg 13.02. – 17.02. ( täiskuu hetk 15.02. kl 1.53) |
 |
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 17.02. – 22.02. |
 |
Vana kuu kõva aeg 22.02. – 27.02. (4. veerandi algus 22.02. kl 19.15) |
 |
Kadukuu pehme aeg 27.02. – 3.03. ( kuu loomine 1.03. kl 10.00). |
Kuu loomist sellel radokuul ei ole.
Kaduneljapäev on 27.02. alates kell 10 (kaduaja neljapäev). Nõrgemapoolne kaduneljapäev on 25.02. (neljanda veerandi neljas päev).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Lammast niita sobib hästi täiskuul, sest siis kasvab tal tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
©Maavalla Koja MTÜ, Arne Ader