ME VIIEKESI TULEME LÕUNA-TARTUMAALT: Hanna Aadusoo, Älis Värva, Jan-Erik Kõll, Karro Soosaar ja Andrus Pajumägi tänavusel maakondlikul õpioskuste olümpiaadil tutvustuslaulu esitamas. Foto: Teli Taimre
Õpilasvõistluste hooaja avab oktoobrikuine õpioskuste olümpiaad 6ndatele klassidele.
Sõna „õpioskus“ ütleb ära, kui olulise teemaga on tegemist. Esiteks lõimib see kõiki õppeaineid, nõuab tähelepanu ja keskendumist ning väärtustab funktsionaalset lugemisoskust kui kõige alust. Seejärel lisandub leitud infoga ümberkäimise ja seoste loomise oskus. Infot tuleb seostada, võrrelda, rühmitada, leida nii ühisosa kui erinevused, järjestada mingi tunnuse alusel jne.
Kuna tegemist on võistkondliku alaga, on väga tähtis koostöö. Ülesannete lahendamisel pole aega vaielda, ennast tõestada ega esile upitada. Peab tundma kaaslase tugevaid ja nõrku külgi ning kiiresti otsustama, kes millega tegeleb. Pean rõhutama, et tegemist pole mälumänguga, kus loeb taibukus ja hea mälu, vaid vastused tuleb otsida erinevatest allikatest.
Võistlus näebki välja järgmine: õpilastel on lahendamiseks 10-15 ülesannet ja aega 2 tundi. Laual on 10-15 teatmeteost või muud kirjandust ja vajadusel võib kasutada arvutiklassi. Oma koolis saab siis eelnevalt õppida ja harjutada, mismoodi kasutada teatmeteoseid, millist infokanalit valida ja kuidas jaotada rühmas tööülesanded. Kui vastuse leidmise koht on korralikult märkimata, võetakse pool punkti maha. Kasulik ongi, kui üks õpilane teeb lisaks nn toimetajatööd: kontrollib keeletarvitust ja kõikide vastuste ning allika olemasolu.
„Kambja kooli lastel on maakondlikul õpioskuste olümpiaadil läinud üsna hästi: korduvalt on oldud esikuuikus, kord võidetud ja vabariigiski käidud, korra ka üsna sabaotsas oldud.
Kõige olulisem on siiski eduelamus ja hulk õpioskusi, mille abil head haridust saada.“
Aastate jooksul on loomulikult vähenenud raamatukasutus ja sagenenud internetiotsingud. Õpetajad võivad eemalt vaadates järjest rohkem näha pilti, kus arvutiklassis on rohkem õpilasi kui saalis laudade taga. Tööde ühe parandajana võin küll öelda, et raamatutest leitakse seni veel täpsemad vastused, interneti infoküllus võib õpilase eksiteele viia. Esimesena leitud info ei pruugi ka alati usaldusväärne ega veatu olla. Siin loeb ka see, kui palju on õpilasi varasemate kooliaastate jooksul harjutatud õpioskusi kasutama.
Ülesandeid on olnud kõikidest valdkondadest väga erinevaid.
Varasemast meenub üks igapäevaelu puudutav pähkel: ühte Eesti paika pidi kogunema ühe võõrsõnaga väljendatud seltskond, kelle jaoks tuli sõidugraafikuid kasutades välja rehkendada sobiv sõiduplaan ja -vahend, et keegi üritusele ei hilineks. Tuli nuputada, kes, kuhu, mis kell ja millega sõidab.
Kõige lihtsamad küsimused on aga välja otsida Eesti pikim jõgi või looduskaitsealade arv või mõne kirjaniku sünnikoht.
Kombeks on enne suurt nuputamist võistkonda ja kooli tutvustada. Selle eest on vahel punktegi antud. Püüan iga kord millegi erinevaga välja tulla. On Kambjast ja koolist räägitud, on tehtud pisikest näitemängu Ignatsi Jaagu Rootsis käigust, on lauldud ja Tootsi mängitud. Siinjuures tahan tänada Marika Lehistet, kes on paaril korral aidanud tutvustamisnumbrit lihvida.
Teistest koolidest jäi mulle seekord eriliselt meelde Luunja õpilaste esitus: kogu tekst oli jaotatud kurgikujulistele paberitele, mis pärast ettelugemist purgiplakatile kinnitati. Esitluse lõppedes oli purk „kurke“ täis. Mis saab veel luunjalikum olla?!
Selle aasta kuuendikke tahan eriti kiita asjaliku koostöö ja esinemisjulguse eest. Kui koorilaulu hällis keegi viisi ei pea, siis ta räpib või laulab muudmoodi, aga sõit seisma ei jää. Ei takista ka kehvavõitu kontakt saali seinas. Ka ülesannetega tuldi kenasti toime.
Kambja kooli lastel on sellel võistlusel läinud üsna hästi: korduvalt on oldud esikuuikus, kord võidetud ja vabariigiski käidud, korra ka üsna sabaotsas oldud. Kõige olulisem on siiski eduelamus ja hulk õpioskusi, mille abil head haridust saada.
Õpilaste juhendaja Tiina Tiideberg
Me viiekesi tuleme
Lõuna-Tartumaalt,
kus koorilaulu hällikest
tee ääres näitab kaart.
Me koolikesel vanust on
päris mitusada.
Neid majakesi õppureil
on olnud terve jada.
See viimane on päris uus,
sai valmis enne meid.
Meil klassinumber alles kuus.
Nüüd tervitame teid.
Hanna:
„Ma peres olen teine laps,
mul nimeks pandi Hanna.
On muusika ja kunst just see,
mis mulle rõõmu annab.“
Jan-Erik:
„Mul nimesid on tükki kaks:
üks Jan ja teine Erik.
Loen raamatuid ma soravalt,
ei ammu enam veeri.“
Karro:
„Nüüd teie ees on teine mees,
kes laulmisest ei hooli.
On Karro minu nimi küll,
vean arvutit ma kooli.“
Älis:
„Mul väga kuulus nimi on,
kuid mitte eesti keeles.
Teen sõpradega imesid-
kui sul on raamat meeles.“
Andrus:
„Ma lõpetan nüüd selle rea.
Mul Andrus nimeks anti.
Ma talvel vaevan oma pead,
kuid suviti vean lanti.
Me viiekesi tuleme
Lõuna –Tartumaalt.
Me kooli nimeks Kambja on,
veel lisatakse Jaak.
Näidisküsimus tänavuselt õpioskuste olümpiaadilt:
Jaan, Ivan, John, Janis, Juhani ja Jack käisid Paunvere väljanäitusel. Igaüks neist ostis endale vajalikku laadakaupa.
Jaan ostis ¾ tsentnerit kaaluva kõrvitsa, Janis ostis 85 puuda kartuleid, Ivan ostis rukkijahu, mis kaalus 30 vene naela, John aga ostis 25 inglise naela nisujahu, Juhani viib koju 19 ja pool kilo õunu, Jackil õnnestus osta 10 untsi kulda.
Laadaliste kodutee viis üle jõe, mehed ise sõudsid väikese paadiga, aga kaup toimetati üle parvega, mille kandevõime oli poolteist tonni. Parv pidi olema maksimaalselt koormatud. Mitu kilo kaupa mehed laadalt ostsid? Kelle kaup pidi parvelt maha jääma? /www.tartumaa.ee/