Koolitused näitavad, et laste teadlikkus elektrivõrguga seotud ohtudest on kesine, kuid linnalastest rohkem oskavad õnnetusi ennetada maalapsed.
Mais ja juunis läbi viidud elektriohutuskampaania käigus koolitasid Elektrilevi töötajad ligi 4900 last vanuses 5-15 eluaastat.
Koolitajate tähelepanekul on elektriohutuse teemadele vajalik tähelepanu juhtida ka järgmistel aastatel ning teavitustöösse tuleb rohkem kaasata lapsevanemaid.
„Vahel tundub, et räägime lastele elektriohtudest ammu kuuldud algtõdesid, aga iga kord üllatume, et ohuolukorras teeksid lapsed saatuslikke vigu,“ ütles Elektrilevi operatiivteeninduse piirkonnajuht Aare Eiche. „Anname endast parima, et nii lapsed kui ka lapsevanemad mõistaksid, et peaaegu kõik elektriõnnetused on õige käitumise korral välditavad.“
Maikuus läbi viidud üle-eestilise uuringu kohaselt ei pidanud elektriohtusid tähtsaks ligi pooled lapsevanemad ning samal ajal saab elektriohtude teema vähe tähelepanu ka kooliprogrammides.
„Seetõttu ei olegi vist üllatav, et elektriohumärki pidasid osad põhikooli lapsed hoopis Harry Potteri või mõneks muuks vahvaks märgiks,“ ütles Aare Eiche.
Elektrivõrguga seotud suurimad ohud on lastele metallivarguste tõttu lahtijäänud alajaama uksed ja tormiga maha kukkunud elektriliinid.
Elektrilevi koolitajate sõnul oleks pinge alla jäänud elektriliinist eemaldumine saanud saatuslikuks isegi kuni kolmveerandile lastest.
Seetõttu tegid kõik koolitustel osalenud lapsed läbi mängulised harjutused, kuidas ohutult maha kukkunud elektriliinist eemalduda.
Mahakukkunud liinist tuleb liikuda vähemalt 8 meetri kaugusele jalgu teineteise vastu lohistades. Nii väldid eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all.
Mitmel eelneval aastal lapsi koolitanud Elektrilevi käiduosakonna piirkonnajuht Kalev Kaldaru tõi välja, et maalapsed olid elektrivõrguga seotud ohtudest linnalastest teadlikumad.
„Erinevus tuleb ilmselt sellest, et kui linnas on rohkem kasutusel kaabelliine, siis maal on elektrivõrk nähtavam. Seetõttu on ohtude eest ka lapsi rohkem hoiatatud,“ oletas Kalev Kaldaru. Tema sõnul on seega eriti oluline rääkida suvel linnast maale sõitvatele lastele, et liinidest ja alajaamadest tuleb eemale hoida. Samuti tuleks lastele õpetada, kuidas ohutult eemalduda tormiga mahakukkunud elektriliinist.
Tehnilise Järelevalve Ameti statistika kohaselt toimus 2012. aastal 36 elektriga seotud õnnetust, millest ligi veerand juhtus kuni 9-aastaste lastega.
Lisainfot ja abimaterjale lastele elektriohtude selgitamiseks leiab Elektrilevi kodulehelt www.elektrilevi.ee/ohutus.
Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõtja Eesti enam kui 30 võrguettevõtja seas. Toome elektri kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestis, välja arvatud Läänemaal, Viimsis ja Narvas. Elektrilevi haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama.
2012. aastal investeeris ettevõte võrku 100 miljonit eurot, käesoleval aastal on kavandatud investeeringute mahuks 112 miljonit eurot.
Kaarel Kutti,
Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist
Mahakukkunud liin on ohtlik
Mahakukkunud liinist tuleb liikuda vähemalt 8 meetri kaugusele jalgu teineteise vastu lohistades. Nii väldid eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all.
