Selle sügise esimesed öökülmad on juba toad jahutanud ja joped kappidest välja meelitanud. Idüllilisest sügispildist on veel puudu ahjus praksuv tuli ning suitsev korsten. Et soe kolle ei muutuks lõõmavaks tulekahjuks, jagame sinuga näpunäiteid, kuidas toast ohutult külma peletada.
Kutsu enne kütteperioodi algust kutsetunnistusega korstnapühkija, kes puhastab suitsulõõrid, soemüüri, korstna ja ahju. Puhastamine aitab tahma põlemist ära hoida. Tahmapõlengu leegid ei püsi vaikselt lõõrides, vaid lahmavad korstnast välja väga kõrgele ja kaugele. Lisaks küttesüsteemi puhastamisele märkab korstnapühkija asjatundlik silm selles ka puudusi. Tehtud töö kohta väljastab ta akti, millega juhib perepea tähelepanu võimalikele ohtudele.
„Inimesed puhastavad igapäevaselt küttesüsteemi ise, kuid tahes-tahtmata jääb asjatundmatul silmal nii mõnigi oluline detail märkamata. Korstnapühkija poole pöördutakse aga viimases hädas, näiteks kui ahi enam üldse ei tõmba,“ ütles korstnapühkija-meister Leo Kalme. „Küttesüsteemi puhastama tulnud korstnapühkija ei tee oma tööd lihtsalt vaikselt ära, vaid annab ka näpunäiteid iseseisvaks lõõride puhastamiseks. Ühtlasi viib asjatundja koduomaniku soojaallika eripäradega kurssi. Peamine on, et kodu kütmine toimuks võimalikult ohutult,“ rõhutas Kalme korstnapühkimise põhieesmärke.
Küttesüsteeme tuleb kogu kasutusaja vältel korras hoida, kuid kord aastas tuleb need hoolikalt puhastada. Vajalike teadmiste ja oskuste olemasolul võib ühepereelamus iga-aastast korstnapühkimist teha ise. Kord viie aasta jooksul peab selle aga kutsetunnistusega inimene ette võtma. Kortermajade puhul on kvalifitseeritud korstnapühkija töö vajalik igal aastal.
Enne tule süütamist pühi tolm ja sodi küttekolde pealt ning eest, tõsta ahju ja pliidi lähedusest ära sinna suvel kogunenud asjad ning puhasta kolle vanast tuhast. Võimalusel varu kütmiseks kvaliteetseid ja kuivi lehtpuu halgusid. Sobivad ka okaspuu ja pinnud, kuid nende kasutamisega tuleb küttekeha tihemini hooldada. Olmepraht ning värvitud, immutatud või muul viisil kemikaalidega töödeldud puitmaterjal ei sobi kütmiseks. Puidus ning prahis olevad kemikaalid talletuvad küttekolde seintele.
Ole hea ja aita ka vanavanematel ning abi vajaval naabrinaisel küttesüsteem üle kontrollida. Nii saame kõik rahulikumalt küttehooajale vastu minna.
Kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktid leiad lehelt www.korsten.ee.
Tuleohutuse kohta saad infot tuleohutuse veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee.
Tekkinud küsimustele vastab päästeala infotelefon 1524.
Ohutu kütmine
Igal aastal saab ligi 300 tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast, katkisest küttekoldest või siis kütteseadme valest kasutamisest. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.
Tavalisemad küttekoldest alguse saanud tule põhjused:
- Katkised kütteseadmed (praod pliidis, kõver ahjuluuk, iganenud materjalist korsten jms).
- Ahju ülekütmine.
- Lahtine ahjuuks.
- Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded.
- Pühkimata korsten.
- Küttekolde ette jäetud kergestisüttiv sodi/materjal.
- Rõivaste kiirkuivatamine kõrgel temperatuuril või lahtise tule juures.
- Palju sädemeid tekitava materjali kütmiseks kasutamine ahjus ja kaminas.
- Plahvatusohtlike esemete ja olmeprahi põletamine.
Ohutu kütmise ABC
- Hoolda küttekollet.
- Ära küta rikkis küttekollet.
- Kasuta küttesüsteemi parandamiseks elukutselist pottseppa.
- Enne tule süütamist pühi tolm ja sodi küttekolde pealt ning eest.
- Tõsta ahju ja pliidi lähedusest ära sinna suvel kogunenud asjad.
- Puhasta kolle vanast tuhast.
- Küta ahju kvaliteetse lehtpuu haluga.
- Ära viska koldesse värvitud, immutatud, kemikaalidega töödeldud puitu.
- Ära põleta olmeprahti.
- Hoia küttepuud, diivan, vaip jms kergesti süttivad asjad ahjust/pliidist kaugel.
- Ära mine magama või lahku kodust enne, kui kütmine on lõppenud.
- Siiber peab olema täielikult avatud.
- Külmade ilmade korral küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Pea meeles, et ahi hakkab korralikult sooja andma aja möödudes, mitte koheselt.
Millal tuleb avada tõmbeuks ja sulgeda siiber umbkoldega ahju puhul?
Umbkoldega ahjul (levinud ahjud maamajades) puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Selle tõttu tuleb õhk koldesse läbi sisemise koldeukse (tõmbeukse). Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada. Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, välisuks jääb lahti. Kui kütus 10-20 minuti pärast intensiivselt põleb, võib välisukse koomale lükata. Välisukse võib aga lõplikult sulgeda alles siis, kui leeki pole näha ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Siibri võib sulgeda paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Soovitav on jätta väike pilu, mitte siiber täielikult sulgeda.
Restkolde puhul (levinud puuküttega pliidid) suletakse koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.
Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.
Hoonetulekahjude statistika 2007-2012
|
Aasta |
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
|
|
Hoonetulekahjud kokku |
3069 |
2779 |
2598 |
1960 |
1984 |
1939 |
|
|
Küttekolletest tingitud tulekahjud |
579 |
440 |
421 |
353 |
255 |
298 |
|
|
Tahmapõlengud |
179 |
166 |
222 |
110 |
83 |
108 |
