Keskkonnaameti tellimusel alustasid AS Kobras ja Eesti maaülikool 2012. aasta sügisel koostöös ja Euroopa regionaalareng fondi rahalisel toel Pangodi maastikukaitseala uue kaitsekorralduskava koostamisega aastateks 2014-2023, sest senise kava kehtivusaeg on lõppenud.
Kaitsekorralduskava on sisuliselt kaitseala ja / või hoiuala kaitse korraldamise tegevusplaan, milles kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende seisundit mõjutavaid tegureid ja vajalikke kaitsemeetmeid ning koostatakse vastav tegevuskava.
1964. a moodustatud 382 ha suurune Pangodi maastikukaitseala asub Otepää kõrgustiku servaalal Tartumaal Kambja vallas Pangodi, Kodijärve ja Palumäe külades ning see kuulub Pangodi järve ulatuses Pangodi loodusalana ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Maastikukaitseala on tsoneeritud Pangodi ja Kodijärve pargi piiranguvööndisse. 58 % kaitsealast moodustavad eramaad, riigi omandis on 40 % (enamuse sellest moodustab Pangodi järv).
Vastavalt kaitseeeskirjale on Pangodi maastikukaitseala eesmärgiks Pangodi järvestiku (Pangodi järv, Kodijärv ja Väike Kodijärv) ja seda ümbritseva mõhnastiku ning Kodijärve pargi kaitse.
Pangodi loodusala kaitseeesmärkideks on loodusdirektiivi elupaigatüübi looduslikult rohketoitelised järved (3150) ja ühe kalaliigi, hariliku vingerja (Misgurnus fossilis), kaitse. Kaitsealalt on veel leitud mitmeid kaitstavaid taime- ja loomaliike, nt II kaitsekategooria taimeliike harilik käokuld (Helichrysum arenarium) ja võsuliivsibul (Jovibara globifera). Järvede ümbrus pakub soodsaid elupaigatingimusi kiilidele. Liigiandmete täpsustamiseks viidi käesoleva aasta suvel kaitsealal läbi loodusdirektiivi putukaliikide inventuur.
Tartu ja Otepää suhtelises läheduses asuv Pangodi järve ümbruse maastik oma küngaste ja järvedega on kaunis ja väga atraktiivne piirkond nii elamiseks kui ka puhkamiseks. Siia jääb kaks avalikku puhkeala – Pikksaare poolsaar koos pargiga ning Palumäed. Mõlemal puhkealal ja nende lähialadel on võimalik matkata, ujuda, veesporti harrastada, telkida ning lõket teha, mis soodustab turistide ja puhkajate lühema- või pikemaajalist viibimist alal. Avalikke puhkealasid hooldab Riigimetsa Majandamise Keskus ja Kambja vald.
Erinevate huvigruppide kaasamiseks viidi 29. novembril 2012 kaitsekorralduskava koostamise raames Unipiha algkoolis läbi esimene avalik koosolek, kus tutvustati kava koostamise ajagraafikut ning arutleti kaitsealaga seotud probleemide üle.
Koosolekul osalejad tõid välja mitmeid kaitseala kasutusega seotud probleeme – ebaseaduslik kalapüük, lärmamine ja reostamine. Kaitsekorralduskavas kavandatakse tegevusi nimetatud probleemide vähendamiseks, nt järelvalve suurendamine ning infotahvlitel ka karistuste suuruste kajastamine erinevate õigusrikkumiste eest.
Kaitsealal asuva Pangodi järve Hurda lahe puhastamise küsimus on päevakorral olnud juba pikemat aega. Keskkonnaametiga on kooskõlastatud Hurda lahe puhastamise lähteülesanne ning vajalikud uuringud, lahe puhastamise võimalikkus selgub peale uuringute läbiviimist.
Pangodi maastikukaitseala on tuntud ilusate vaadete poolest. Kaitsealaga piirnevatelt või alal kulgevatelt teedelt avanevad vaated järvedele, järve kallastelt metsastele vastaskallastele ja ala lõunaosa künklikus põllumajandusmaastikus, mida ilmestavad vanad talukohad, järvesilmadele ja puude-põõsastega madalsoodele. Kuna põllumajandusmaad on suures osas jätkuvalt kasutuses, siis üldiselt on piirkonna maastik hästi hooldatud. Avamist vajaksid mõned maanteelt järvele avanevad vaated, mis võimaldaksid ala ilu nautida ka teel liikudes.
Kaitsekorralduskava koostamisel kaardistati kaitseala välispiiri tähistus. Kuigi tegemist on piirkonnaga, mida külastatakse väga aktiivselt just suveperioodil, õnnestus kaitseala piirilt leida kokku vaid 3 kaitseala välispiiri tähist. Lisaks asus kaks tähist eksitavalt ka kaitsealal sees. Uue kava rakendamisel on kavas kaitseala välispiir korralikult tähistada, et külastajal oleks võimalik aru saada, millal ta on kaitsealale jõudnud.
Kaitsekorralduskava valmimise tähtaeg on 11. november 2013. Enne seda korraldatakse veel üks avalikkusele suunatud kaasamiskoosolek, kus kõigil huvilistel on võimalik kavaga tutvuda ja oma sõna sekka öelda.
Pangodi kaitsekorralduskava koostamist rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine” programmi „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ alusel Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest.
Kaitsekorralduskava koostajate nimel
Kadi Kukk