Kambja vallavolikogu istung toimus 15. augustil 2013.
Arutlusteemad olid:
- Volituste andmine hajaasustuse programmist tulenevate ülesannete täitmiseks
- Määruse “Kohanimeseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine” muutmine
- Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra muutmine
- Maa taotlemine munitsipaalomandisse
Volituste andmine hajaasustuse programmist tulenevate ülesannete täitmiseks
Vallavolikogu otsustas, et Kambja vallavalitsust volitatakse tegema regionaalministri 7. juuni 2013 käskkirjaga nr 106 kehtestatud “Hajaasustuse programmist” tulenevaid toiminguid ja otsustusi.
Vallavolikogu nõustus vallavalitsuse ettepanekuga ning vormistas otsusena, et hajaasustuse programmist toetatavate valdkondade prioriteetsus on järgmine:
- veesüsteemid;
- kanalisatsioonisüsteemid;
- juurdepääsuteed;
- autonoomsed elektrisüsteemid.
Vallavanem Ivar Tedrema kinnitusel vajavad hajaasustusalal elavad inimesed kõige enam toetust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Juurdepääsuteede loomisel ja korrastamisel saab vallavalitsus kasutada teehoolduseks eraldatud raha.
Määruse “Kohanimeseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine” muutmine
Kambja vallavolikogu 28. veebruari 2008 määruse nr 61 “Kohanimeseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine” paragrahvi 1 punkt 2 tunnistati kehtetuks.
Vallasekretär Reet Kiuru sõnutsi on riigivõim muutnud kohanimeseadust ning ülesannete delegeerimist senisel kujul uus redaktsioon ette ei näe.
Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra muutmine
Vallavolikogu tegi määruses “Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord” (määrus nr 41, kehtestatud 29. novembril 2012) järgmised muudatused:.
*paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sünnitoetust on õigus taotleda lapse vanemal või muul last kasvataval isikul (edaspidi taotleja), kes saab selle lapse eest riiklikke peretoetusi. Taotleja elukohana peab olema registreeritud Kambja vald vähemalt kolm kuud enne lapse sünnikuupäeva ja lapse elukohana peab olema registreeritud Kambja vald.”;
*paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetust on õigus taotleda kahe kuu jooksul lapse sünnist, toetuse saamiseks esitab taotleja avalduse.“;
*paragrahvi 5 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lapse aastaseks saamise toetuse saamise õigus on paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud taotlejal tingimusel, et taotleja ja lapse elukohana on registreeritud Kambja vald vähemalt kolm kuud enne lapse 1-aastaseks saamist.“;
*paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Lapse aastaseks saamise toetust makstakse taotlejale lapse aastaseks saamisel lapse sünnipäevakuul. Peale lapse sündi valda elama asunud taotleja esitab toetuse saamiseks avalduse.“;
*Paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Üliõpilastoetuse saamiseks esitab üliõpilane igakuiselt vallavalitsusele taotluse ja igal semestril esmakordsel taotlemisel õppeasutuse tõendi õppimise kohta.“.
Sotsiaalnõunik Elerin Maisväli selgitas, et sotsiaaltoetuste taotlemise korra muutmise tingis reaalne elu. Konkreetsete juhtumite kaudu selgus, et inimesed on olnud mõnikord liiga omakasupüüdlikud. Kui vastsündinud lapse emal ja isal olid elukohaks erinevad linnad-vallad, taotleti ja saadi sünnitoetust mõlemast omavalitsusest. Edaspidi maksab Kambja vald sünnitoetust vanemale, kes saab selle lapse eest ka riiklikke peretoetusi.
Üliõpilastoetuse taotlemise korra täpsustamisega võetakse akadeemilisel puhkusel olevatelt tudengitelt võimalus toetust taotleda. Toetust sooviv üliõpilane peab iga semestri esimesel taotlemisel esitama õppeasutuse tõendi õppimise kohta.
Elerin Maisväli märkis, et sotsiaaltöötajad ei näe veebipõhisest üliõpilasregistrist seda, kui tudeng on võtnud akadeemilise puhkuse. Kõrgkoolidele saadetud järelpärimise tulemusena selgus, et mõned puhkusele jäänud tudengid on põhjendamatult Kambja vallalt toetust soovinud-saanud ning see summa paluti neil tagastada.
Maa taotlemine munitsipaalomandisse
Vallavolikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kambja alevikus Võru mnt 2h maaüksus pindalaga 8603 m2, maakasutuse sihtotstarbega 100% tootmismaa.
Vallavalitsusel tuleb esitada maavanemale taotlus koos kõigi vajalike lisamaterjalidega, et eespool nimetatud maad munitsipaliseerida.
Toivo Ärtis