Fotod: Toivo Ärtis, Peeter Ruuge
Kui Tartu kirjanik Heiki Vilep emakeelepäeval Kambja kooli saalis laste ette astus, siis selgus, et tal on kaasas ka tore üllatus – paar värsket juttu Villiamist, kellest saab suure tõenäosusega tema järgmise raamatu nimikangelane.
Villiam on tegelikus elus Heiki Vilepi väike poeg, kes oma tegemiste ja ütlemistega suudab olla isale suurepäraseks inspiratsiooniallikaks. Kirjanik tõdes, et nii mõnigi arusaamatus või jonnimine on nende peres leidnud lahenduse alles siis, kui Villiam on kuulnud sel puhul kirjutatud põnevat lastejuttu ning on leidnud sealt endagi jaoks mõjusa õpetusiva.
Lastele peab kirjutama väga ausalt
Kas teadlikult või juhuslikult, kuid Heiki Vilep suutis fantaasiaküllaste ja muhedate Villiami lugudega noppida publiku huvi ja tähelepanu ning tema kohtumised nii nooremate kui veidi vanemate õpilastega möödusid väga avalas ja rõõmsas meeleolus.
Lapsed kuulasid, avaldasid arvamust ja esitasid asjalikke küsimusi, kirjanik julgustas neid pärima ning andis siiraid ja otsekoheseid vastuseid. Külalise ja kuulajate vahel tekkis nauditav dialoog, mille kaudu oli võimalik tajuda kirjanikuks olemise võlu ja valu.
Kirjaniku avaliku esinemise stiil läks igati kooskõlla tema loomingulise veendumusega, et lastele peab kirjutama väga ausalt.
Detaile kirjaniku loomeköögist
Heiki Vilep nimetas end selliseks kirjanikuks, kes sageli ammutab loometööks vajalikke ideid ja mõtteid nii oma lastelt kui kõigilt teistelt inimestelt. Kirjanikuna jälgib ta tähelepanelikult kogu ümbritsevat elu ning ei kaota valvsust ka unerahu ajal – tema voodi all on tihti pliiats ja paber, et kõik äkitsi tulnud ideed või pinevad-põnevad unenäod saaksid kiiresti talletatud. Lastekirjanik võib unenägudest leida mitmesuguseid ideid või seiklusi, mida ta saab oma teostes aluseks võtta või edasi arendada.
Kui külaliskirjanikult küsiti, kus tal on kõige parem poolelioleva teosega tööd teha, vastas ta pikemalt keerutamata, et WC-s. Kolme lapsega pere puhul olevat see kõige rahulikum koht, kus saab segamatult olla ja mõtiskleda. Ehkki kirjanikul on ka oma töökabinet, kippuvat lapsed ja nende mured sinna jõudma. Vanem tütar, kellel nutitelefon on olemas, tuleb ja kurdab, et tema tahaks siiski just nuppudeta mudelit. Noorem tütar palub abi viiuli häälestamisel ja Villiam küsib niisama, mida isa parasjagu teeb. WC-s sellist eksitamist karta ei ole ning eks ole teisigi kirjanikke, kes seda paika oluliseks peavad. Indrek Hirv kirjutavat oma luuletusi aga ainult vannis ja hariliku pliiatsiga.
Heiki Vilepi lastekirjanikupõli algas selle sajandi esimestel aastatel ning nüüdseks on ta avaldanud üle kolmekümne teose – nii luulekogusid kui lühemaid ja pikemaid jutustusi.
Iga raamat on loojale omamoodi armas, mistõttu kirjanik ei soovi neist ainsatki teistest kallimaks pidada, kuid möönab siiski, et kõige erilisema saamislooga on põnevik „Horlok ja Ürgvärava võti“. Nimelt on Heiki Vilepil säilinud kolm kladet, kuhu ta viienda klassi õpilasena kirjutas ühe põneva jutustuse. Kui ta kuus-seitse aastat tagasi juhtus neid kladesid uuesti sirvima – nüüd juba kirjaniku ja kirjanike liidu liikmena –, tundus talle, et selle kooliaegse katsetuse peaks vormima tänapäeva lapsi paeluvaks jutustuseks. Kunagise kirjutise tuunimisel sidus ta sündmustiku näiteks arvutite ja taskutelefonide kasutamisega.
Pikk samm eilsest homsesse
Toredate Villiami lugude kogumine ja vormistamine alles käib ning Heiki Vilep ei oska arvata, millal neist raamat sünnib. Kui üldse sünnib, sest värviliste lasteraamatute avaldamine on võrdlemisi kulukas ning praegune aeg ei paku selleks kõige paremaid tingimusi.
Teadmata seda, milliseks kujuneb paberraamatute saatus, on Heiki Vilep arvutiasjanduse hea oskajana vorminud kõik oma senised teosed ka e-raamatuteks (epub ja pdf). Need kõik on väikese tasu eest saadaval kirjaniku veebikodus.
Toivo Ärtis
Ilu on irratsionaalne
salapärane – justnagu müüt
irratsionaalsuse taju
on Ilu taju debüüt
Aitäh ilusa kohtumise eest!
Heiki Vilep
14.03.2013
Kambja raamatukogu projekti “Teretutvus kirjanikuga: Kambja laste kohtumine Heiki Vilepi ja tema loominguga“ toetas Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.