Keskkonnaamet on algatanud Pangodi maastikukaitseala (Pangodi loodusala) kaitsekorralduskava koostamise.
Kaitsekorralduskava koostatakse perioodiks 2014 – 2023. Kava tellijaks on Keskkonnaamet ning koostajateks on riigihanke tulemusel valitud Kobras AS ja Eesti Maaülikool.
Kaitsekorralduskava on kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduse dokument, milles kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatakse looduskaitseliste tegevuste kuni kümneaastane tegevusplaan.
Kaitsekorralduskava koostamise raames viidi 29. novembril 2012 Unipiha algkoolis läbi esimene kaasamiskoosolek, kuhu olid kutsutud erinevate huvigruppide esindajad. Koosolekul tutvustati kava koostamise ajagraafikut ning arutleti kaitsealaga seotud probleemide üle.
Kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse eeloleval suvel alal läbi loodusdirektiivi putukaliikide täpsustav inventuur ja analüüsitakse eelmisel kaitsekorralduskava perioodil läbi viidud tegevusi ning nende mõju ala kaitseväärtuste säilimisele.
Kaitsekorralduskava valmimise lõpptähtaeg on 11. november 2013. Enne seda korraldatakse avalikkusele suunatud koosolek, kus tutvustatakse kaitsekorralduskava eelnõud.
Kaitsekorralduskava koostamisega seotud materjalidega (järve seire aruanded, koosolekute protokollid jms.) on võimalik tutvuda Kambja valla kodulehel www.kambja.ee.
Kõigi küsimuste ja probleemidega võib pöörduda kas otse Keskkonnaameti (kontaktisik Kristel Tatsi,
kristel.tatsi@keskkonnaamet.ee) või kaitsekorralduskava koostajate poole (kontaktisik Kadi Kukk, kadi@kobras.ee).
Käesolevat projekti rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine“ meetme “Looduse mitmekesisuse säilitamine” programmi „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks“ alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Kadi Kukk,
Kobras AS keskkonnaekspert
Mõtteid ja arvamusi esimese kaasamiskoosoleku protokollist
Kaasamiskoosolekul osalejad tõid välja mitmeid kaitseala kasutusega seotud probleeme – ebaseaduslik kalapüük (võrgu ja elektriga), lärmamine ja reostamine ja elektrimootori kasutamine paadisõidul.
Keskkonnaalaste rikkumiste korral tuleks helistada 1313. Kuna kogemus operatiivnumbritega (nii politsei kui ka KKI) on olnud pigem negatiivne, siis neile enam ei helistata.
Küsiti, kas RMK ei saaks alale nt suveperioodiks ühte loodusvahti tööle võtta. Keskkonnaametil ega RMK-l ei ole järelevalve õigust, see on ainult Keskkonnainspektsioonil ja politseil. RMK-l on väga suured puhkealad Lääne-Eestis, Pärnu ümbruses, kus samuti on probleeme korrarikkumistega. Samas ei ole ka RMK loodusvahil mingeid karistamisõigusi ja ta peab samuti helistama Keskkonnainspektsiooni või politsei valvetelefonile. Loodusvaht saab (nagu iga teinegi kodanik) kutsuda korrale õigusrikkujaid, kuid tal pole järelevalve õigust.
Kaitsealale soovitati panna üles infotahvlid, kus on kirjas ka karistuse suurused erinevate õigusrikkumiste eest.
Koosolekul juhiti tähelepanu kevadisele probleemile seoses konnadega. Kaitseala põhjaosas (meiereist edasi Pangodi poe poole) on mõlemal pool teed madal ala, kus konnad käivad kevaditi kudemas. Kuna teel on intensiivne autoliiklus, siis hukub seal palju kahepaikseid. Paluti kaaluda, millised võimalused on probleemi lahendamiseks.
Maade hooldamise ja vaadete avamisega on kohalikud aktiivselt tegelenud. Kaitsekorralduskava koostamine ei põhjusta algatatud tegevuste seiskumist. Kaitsekorralduskava kinnitamisel fikseeritakse hetkeseis: millised vaated on avatud, mis on kinni. Kui vaja, korrigeeritakse kaardikiht. Samuti seatakse eesmärgid, kus peaks maastiku hooldamist jätkama ja varasemat olukorda taastama.
Kohalike arvates on kala, eriti väärtuslikku kala, jäänud vähemaks. Varasemalt olid erinevad püügipiirangud ning järvevaht, kes korda pidas.
Lisaks Hurda lahele on probleemne ka Mudalaht. Kogu laht ja selle sissevool vajaks mudast puhastamist. Kui 5 aastat tagasi sai seal veel aerutada, siis nüüd pole see enam võimalik. Kevadel suurveega tuleb Kodijärvest Mudalahte suunduvasse ojasse kala sisse, suvel muutub järv madalaks ning ühendus Pangodi järvega kaob. Selle tulemusel on ala muutunud saarma ja sookure meelispaigaks. Suve lõpuks on enamus kaladest hukkunud, lisaks külmub Mudalahte suunduv oja ja kahe järve vahel asuv tiik ja roostikuga märgala talvel läbi.
Järvel on mootorpaadiga sõitmine keelatud, samas päästetöödel võib mootorpaati kasutada. Purjetamisel laste turvamiseks on mootorpaadi kasutamiseks vaja eriluba.
Kohalike arvates võiks alal olla veel üks loodusrada. Hetkel on Pangodi kaitsealal juba kaks matkarada.