-3.2 C
Kambja
Pühapäev, 24.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivLavaauk – hea esinemispaik

Lavaauk – hea esinemispaik

Näitemäng.. . . suvi läks kui unenägu,

mängides ja joostes,

nüüd on üsna mitmel mehel

suled paksult roostes . . .

Täpselt sedasi tundub ka mulle. Suvi, kui seda mõnda päikselist päeva üldse suveks saab nimetada, möödus kiirelt.

Kui praegu aknast välja vaadata, siis tuul pillutab värvilisi lehti, tibab vihma ja viimasedki aiaannid on keldrisse hoiule viidud.

Taas on käes aeg arvuti sisse lülitada, et saaks sõrmitseda paar rida või ehk veidi rohkemgi teksti. Alustada tuleb ikka tasa ja targu, sest ega siis suve jooksul rooste läinud sulest (vaimust) ei tohi kohe viimast võtta.

Tänavune suvi oli nagu ta oli, kuid nõnda palju ilmataat siiski halastas, et lubas plaanitud üritused ja ettevõtmised Lavaaugus kenasti ära teha.

Suve jooksul toimus Suure-Kambjas neli teatrietendust, mis oma sisult olid väga erinevad.

Kambja harrastusteater Püünelind esitas Lavaaugus Hugo Raudsepa näidendi “Roosad prillid”. See oli mõnusa ja peene huumoriga lugu eelmise Eesti vabariigi ajast – sellest, kuidas rikkurid püüavad teiste kulul elada, kuidas nad tasapisi paika pannakse, nende kulul nalja heidetakse ja lõpuks nahkki üle kõrvade tõmmatakse.

Luunja Aidateater tuli Suure-Kambjasse etendusega “Sõit”. Selles anti lõbus ülevaade sellest, kuidas kulgeb ühine sõit Võrust Tartusse ning tutvustati värvikaid inimesi – poliitikut, asotsiaali, pirtsakat tädi, vallatut tibi –, keda bussis kohata võib. Näidendi autor Jan Rahman oli Tartu Hansahoovis 2007. aastal mängitud loo Luunja tarvis spetsiaalselt uueks kohendanud. See etendus saavutas ka lavaaugu publikurekordi.

Augusti lõpus põikas Suure-Kambjast läbi Nukuteater koos etendusega “Naksitrallid”. Kaasa oli võetud nii imevahva punane auto kui sellega seonduvad igihaljad tegelaskujud Sammalhabe, Muhv ja Kingpool. Kohal olid ka maanteeeameti töötajad, kes jagasid infot ohutust liiklemisest. Iga soovija sai katseseadmel kogeda, kuidas oleks olla suurel kiirusel sõitvas autos, mis ootamatult pidurdab, ja kuidas turvavöö võib päästa sel juhul inimese elu. Üheskoos mängiti ka ammutuntud rahvuslikke mänge.

Suve viimaseks teatrielamuseks jäid kaks monoetendust Aire Pajurilt. “Halb ema” ja “Kuni surmani” – väga sügavamõttelised ja eluliselt karmid etendused väga heas esituses. Mul on siiralt kahju, et pealtvaatajaid nii napilt oli.

Suvekavasse oli planeeritud kaks kontserti, kuid ootamatult lisandus veel kolmaski.

Juuli lõpus andis pianist Sven Kullerkupp Lavaaugus kontserdi “Kaunid klaveriballaadid”. Sel korral vedas meil ilmaga tõesti napilt: juba kontserdi ajal kärgatas kaugemal kõu ning kui viimane klaveripala lõppes, langesid ka esimesed vihmapiisad.

Augusti keskpaigas esinesid Lavaaugus Pille Lill ja saksofonikvartett SaxEst. Peab tõdema, et nii klaverimuusika, saksofonid kui ka Pille Lille hääl sobisid metsaparki väga hästi.

Kolmas kontsert, mis küll ajaliselt toimus esimesena, oli Mait, Mikko ja Jakko Maltise “Muusika ühendab me käed”. Kontserdikorraldaja otsis Kambjasse esinemispaika, kuna selleks kuupäevaks olid muud kohad juba broneeritud. Ma otsustasin neile näidata meie Lavaauku. See kontsert toimus suvetuuri raames ja “soolane” piletihind oli paika pandud korraldaja poolt.

Lavaaugu suvehooaja lõpetasime ühel kaunil ja päikselisel sügispäeval. Sõime pannkooke ja kuulasime simmanimuusikat. Anti Mehine laulis ja mängis kitarri, rääkis anekdoote ja nalju elust enesest.

Kui suvehooajast kokkuvõtet teha, saan rõõmuga öelda, et esinejad olid meie huvitavast esinemispaigast vaimustuses. Nukuteater käis Lavaauku hiljem isegi pildistamas ja kandis selle koha oma kaardile. Loodan, et järgmisel suvel leiavad tee Lavaauku veel paljud-paljud kambjalased ja muidugi ka kaugemalt tulijad.

Lavaaugus toimus suvekuudel päris palju ettevõtmisi, mistõttu tahan tänada kõiki hea südamega inimesi.

Suur aitäh Anne ja Jaanus Välja perele ning Kambja spordiklubile. Nemad korraldasid Naksitrallide päeval vahvaid mänge ja jagasid jäätist. Aitäh ka firmale TOP Seadmed – nende jäätisemasinat võisime tasuta kasutada.

Tänan Lavaaugu naabritädi Salme Vilismäed, kes lahkesti annab meile elektrit ja kelle saunaruumis on esinemisriideid vahetanud mitmedki kuulsused.

Aitäh sügisetervitajatele, kes küpsetasid virnade viisi imemaitsvaid pannkooke ja tõid kaasa hõrgutavaid moose.

Palju tänu meestele, kes tarisid ja transportisid pinke edasi-tagasi.

Suur tänu esinejatele, lavastajatele, korraldajatele ja hea sõnaga toetajatele!

Kõige tähtsamatena tahaksin tänada pealtvaatajaid-kaasaelajaid, sest ilma teieta ei oleks põhjust midagi teha või korraldada.

Rahaliselt toetasid Regionaalarengufond, Kambja vallavalitsus ja Kambja laulu- ja mänguselts.

Pille Tammelan,
Kambja laulu-ja mänguseltsi
juhatuse liige

Loetumad