Ehkki Pangodi-äärses Unipiha koolis alustati uut õppeaastat harjumuspärasel ajal – teadmistekuu esimesel päeval– tavapäraste kombetalitustega, oli seal sel korral siiski midagi väga olulist teistmoodi: armastatud ja hinnatud õpetaja Lembit Jakobson oli otsustanud, et teeb edaspidi koolitöölt poppi ja pühendub pensionipõlvele.
Lembit Jakobsoni tööd ja tegemised Unipiha koolis algasid enam kui veerandsaja aasta eest – 1986. aasta sügisel. Toona võttis ta koos abikaasa Ehaga koolipidamise üle Karl ja Endla Salmistult – auväärselt perekonnalt, kes oli Unipiha kooli hoidnud ja kaitsnud, arendanud ja armastanud alates 1948. aastast. Salmistud ja Jakobsonid on kujundanud Unipiha kooli näo.
Sel õppeaastal harivad ja arendavad Unipiha kooli lapsi Eha Jakobson, Lilia Kiuru ja Evelin Eensoo. Vajadusel osaleb koolielus ka Lembit Jakobson – asendusõpetajana.
Lembit Jakobson, kes omal ajal võttis ette ja käis Moskva kirjandusinstituudis vaimu ja teadmisi kosutamas, suutis ka Unipiha koolis töötamise aastail leida aega ja tahtmist, et osaleda väga mitmekülgses huvi- ja aatetegevuses. Kui vaid põgusalt meenutada, siis tema aktiivsel osalusel on edenenud Tartu Õpetajate Selts, Eesti Haridusfoorum ja Lähte kooli meediaõpetus.
Tuhandete kolleegide-kooliõpetajate seast eristub Lembit Jakobson sellegagi, et tahab ja julgeb Haridusfoorumi listis oma arvamusi avaldada ning väidelda teatud-tuntud arvamusliidritega, näiteks Ülo Vooglaiuga või Marek Strandbergiga.
Hiljuti poetas Lembit Jakobson listikaaslastele arutamiseks sellise mõtte: „Aeg oleks ehk alustada massiliselt koolides vene keele asemel (? kõrval?) hiina keele õpetamist ja õppimist.“
Mida arvate teie?
Toivo Ärtis