Tänavust Tartumaa talvist tantsupidu (TTT) ootasime pikisilmi, kuid nüüd on see möödas ja üks ilus mälestus jällegi ajaraamatus.
Talvist tantsupidu peeti Kambjas juba viiendat korda. Igal peol on olnud oma nägu, erinevad osalejad, erinevad tantsud, ettearvamatud ilmastikuolud – aastad pole ju vennad.
Tänavust Tartumaa talvist tantsupidu (TTT) ootasime pikisilmi, kuid nüüd on see möödas ja üks ilus mälestus jällegi ajaraamatus.
Talvist tantsupidu peeti Kambjas juba viiendat korda. Igal peol on olnud oma nägu, erinevad osalejad, erinevad tantsud, ettearvamatud ilmastikuolud – aastad pole ju vennad.
Peale Viljandis toimunud talvist tantsupidu, mille ajal külma oli 23 kraadi, käisin ma välja lubaduse, et Tartumaa talvisel tantsupeol on ilm mitme kraadi võrra soojem. Lubadus sai täidetud! Lisaks tellisin ma ka kauni õhtupäikese.
Tänavu oli Kambjas kohal rekordarv tantsijaid – 350. Oli ka õige mitmeid uusi osalejaid, mille üle meie, korraldajad, siirast rõõmu tundsime.
Kõikidele osalenud kollektiividele oleme kinkinud juba kolmel aastal meenena söögiriistu – puidust nuge-kahvleid-lusikaid, mis on olnud tavapärastest mõnevõrra suuremad. Et kingitustekomplekt veelgi täiuslikumaks kujuneks, valisime sel korral meeneks puutaldriku. Need valmisid puuskulptor Taavi Pirgi töökojas, kirjade peale põletamise raske töö jäi aga minu näppudele.
Kui peopäeva – 18. veebruari – hommikul päike kooli- ja kultuurimaja aknast sisse hakkas paistma, olin ma juba pooltele Tartumaa talvise tantsupeo meenetaldrikutele kirjad peale saanud.
Pidu algas vallamaja väravate juures. Rongkäigu ninas anti aukoht kollektiivide vimplitele ja lippudele. Pärast neid veeres heliauto Seejärel tulid kireva roduna Kägarat tantsivad rahvatantsijad.
Talvist tantsupidu alustati Kambja vallamaja väravate juures. Rongkäigu ninas anti aukoht kollektiivide vimplitele ja lippudele. Pärast neid veeres mürtsuva muusikaga heliauto. Seejärel tulid kireva roduna Kägarat tantsivad rahvatantsijad.
Kuna politsei oli andnud loa tänava lühiajaliselt hõivamiseks, siis kasutasime seda maksimaalselt ära. Autod andsid meile aupaklikult teed ja tervitasid meid ergutavate signaalitörtsuga.
Rongkäigu esimene ots moodustas kooli parklas juba esimesi tantsuringe, kui saba alles teel mäkke rühkis.
Kui iga-aastane soe tervitus ja head soovid vallavanem Ivar Tedremalt kuuldud, süütas peo kunstiline juht Tarmo Lillo peotule. Seejärel astus ta kõrgele lumest poodiumile ja kuulutas valjul häälel: „Pidu algab, pidu algab pereeidekene…“.
Pidu alustati tantsuga Oige ja vasema, järgnesid Kalamies, Papiljoni polka ja kolonntants. Siis aeti naised ringi sisse ja mehed esitasid tantsu Mustlane. Seejärel olid aga kõik mehed ringi keskel mummuks ja naised tantsisid nende ümber Klopandit.
Mõistagi ei saadud meie korralikul peol hakkama ilma kaerajaanita. Sellele järgnesid veel padespaan ja üks valss – Perekonnavalss.
Lumise tantsimise lõppedes ootas kõiki tantsuplatsi nurgas kuum mulgipuder hapukoorega, tuline tee ning magus Moskva saiake. Pikk pudrusaba lookles üle platsi. Eriti köitis tähelepanu üks rahvariidevestis Torbikute noormees, kes tantsuga peletas ligitikkuvat õhtujahedust.
Kui kellad kiriku tornis lõid kuus, siis algas saalis pidu uus…
Peo kontsertosas oli igal rühmal võimalus esitada oma repertuaarist üks tants.
Iga lavalt lahkuv kollektiiv sai mälestuseks Tartumaa viiendale talvisele tantsupeole pühendatud rinnamärgi, mida kaunistamas Kambja rahvarõivas kelmikas kriipsujukupaar.
Õhtu tähtsaim hetk saabus siis, kui tänavuse peo kunstiline eestseisja Tarmo Lillo pani krooni (mütsi) pähe järgmise Tartumaa talvise tantsupeo kunstilisele juhile, Konguta rahvamaja tantsujuhile Kaie Talile.
Sedasi jõudiski kätte tänamise tseremoonia, mille käigus jagati välja Taavi Pirgi töökojas toredad puutaldrikud.
Tuhat tänu:
-
rahvatasurühmadele Toome, Kolumats, Reola segarühm, Taara, Nõo Vana Tantsu Klubi, Võnnu segarühm, Vikerkaar, Torbikud, Upsijad, Kusta, Haavikuemandad, Ilmesar, Kaera-Marid, Kati, Sinilind, Rukkilill, Kiljak, TÜRKA neiduderühm, Linda, Veskiratas, Vikertiimer, Opsal, Hermine, Kavalik ja Madelin;
-
Neumannstuudiole suurepärase helivõimenduse eest nii väljas kui sees;
-
Kambja kooli 6. klassile abi eest lumepoodiumite ehitamisel;
-
Jaanus Väljale, kelle tulease kaunistas meie talvist tantsimist ja rõhutas veelgi juubelisündmuse pidulikkust;
-
Astrid Hallikule, kes on alati telefonikõne kaugusel ja kui vaja, siis lähemalgi;
-
Konguta kapellile, kelle pilli järgi kõik tantsisid nii, et tantsupõrand ei jäänud tühjaks hetkeski ja tantsulusti jätkus keskööni.
Kes teeb, see jõuab!
Täname Eesti Kultuurkapitali, Rahvakultuuri Keskust ja Kambja vallavalitsust rahalise toe eest.
Kohtumiseni Tartumaa kuuendal talvisel tantsupeol.
Tantsimiseni!
Pille Tammelan,
Kambja valla kultuuritöötaja