Kui Kambja kooli noorukesed koorilauljad ning Vikertiimeri nooruslikud tantsunaised tänavuses peorongkäigus Tallinna lauluväljaku poole sammusid, ergutasid-virgutasid neid siirad ja südamlikud tervitushõiked, milles sisaldus teadmine-teatamine, et Kambjas asub Eesti koorilaulu häll.
Kui Kambja kooli noorukesed koorilauljad ning Vikertiimeri nooruslikud tantsunaised tänavuses peorongkäigus Tallinna lauluväljaku poole sammusid, ergutasid-virgutasid neid siirad ja südamlikud tervitushõiked, milles sisaldus teadmine-teatamine, et Kambjas asub Eesti koorilaulu häll.
Meie laulupeoliste hinged said sel korral kosutust kümnetest ja kümnetest tervitustest, mis erinevates sõnastustes rõhutasid või ülistasid Kambja kui Eesti koorilaulu hälli tähtsust ja tähendust.
Kambjalasi heade sõnadega tunnustanud inimeste seas oli palju neid, kelle elukangas on mõni Kambjaga seonduv lõim. Hõikajate hulgas oli aga neidki, kes kaugemal elades on osanud ja tahtnud meie järjekestvat koorilauluviljelemist märgata, jälgida ning imetleda.
Reipal sammul astunud Kambja laulu- ja tantsuvägi nautis rõõmsal meelel tiivustavaid hüüdlauseid. Nad püüdsid juubeldava hurraaga tänada kõiki tervituste hõikajaid. Tänuavaldusena esitati ka Kambja kooli laulu, kuid see sai kõlada vaid siis, kui kambjalastest mõnikümmend sammu eespool liikunud Elva puhkpilliorkestri liikmed võtsid üürikese puhkepausi.
Meeleolukas teekond sai väärika lõppakordi lauluväljakul. Laine Randjärv –eelmine kultuuriminister, nüüdne riigikogu aseesimees, hingelt ja ametilt koorijuht – esitles läbi valjuhääldi kõiki kollektiive, kes Mere värava kaudu peopaika jõudsid. Kui kambjalased saabusid, pidas ta oluliseks esile tuua ja eeskujuks seada meie kandi pikka koorilaulutraditsiooni.
Tänavusel noortepeol esindasid kambjalasi laulukaare all Kambja kooli laste- ja mudilaskoor (dirigent Marika Lehiste) – kokku enam kui poolsada laulusõpra.
Esmakordselt laulukaare ees peetud tantsupeol tegi kaasa Kambja naiste tantsuselts Vikertiimer, mille tegevuses osaleb mitu lasteaiaõpetajat.
Laulupeoliste seltskonnas võis koorijuhtidena näha teisigi Kambja seotud inimesi. Näiteks meie laulukoori dirigent Külli Karask osales Tallinna suurpeol Püha Miikaeli poistekooriga ja muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala üliõpilane Maarja Helstein segakooriga Noorus.
Tore ja tujuküllane pidu andis kinnitust tõsiasjale, et lapsed – meie elu õied – peavad õitsema just lauluväljakul.
Nii on see olnud, nii kestku see edasi.
Toivo Ärtis
Vaata Mait Jüriado tundeküllast kuvakogu laulu- ja tantupeost.