Tartu linna soojamajanduses edukalt toimetava Tiit Veeberi jaoks oli perekonnakivi väga oluliseks südameasjaks mitme aasta jooksul – pühaliku ettevõtmise kavandamine ja teostamine eeldas ju nii mõtisklemist, vaagimist, targematega arutlemist kui ka põhjendatud otsuste langetamist.
„Kuna Jaak Riivese põlvnemise uurimine oli toonud päevavalgele, et esimene Kambja kalmistule maetu oli 1773. aastal Tanel Riives, osake meie ema Salme suguvõsast, siis see loksutas tähtsad mõtted lõplikult paika,“ märgib Tiit Veeber Kristjan Luhametsa raamatus „Kambja kihelkonna ajalugu“.
TAOTLUS
28.01.2010
Riives – Klaos – Veber (Veeber) suguvõsa ettepanek on rajada Kambja asulasse surnuaia lähistele eesti suguvõsa ausammas.
Eellepped kunstnikuga eestimaise päritoluga 4,5 meetri kõrgusest ja 40 tonni kaaluvast hallist graniitrahnust ausamba tegemiseks on olemas.
Esmane plaan on kavandina vallavalitsusele edastatud, kuid kõik sobivad ettepanekud on praegusel etapil võimalik arvesse võtta.
Kogu ausamba kulud kannab eespool märgitud suguvõsa, vallavalitsuse poole pöördume 100–200 m2 maa eraldamiseks ja tulevaste tööde kooskõlastamiseks.
Küsimusele, kas ausammas rajada Kambjasse ja just nüüd, otsisime vastust ajaloolaselt.
Lisame ajaloolase Kristin Straussi õiendi ja nagu sealt selgub, oli Põhjasõja järgsel perioodil 300 aastat tagasi aeg, kus eestlasi oli alles jäänud alla poole, lõhutud kirikud, laastatud linnad, talud, maad. Kõik see laastatu ja lagastatu vajas taastamist ning peamiseks tegijaks olid eestlaste perekonnad, suguvõsad, kes on sellega suurepäraselt hakkama saanud ja loonud oma rahvuse, riigi. Lisaks tuleb märkida, et Riiveste suguvõsa pärineb Kambja kihelkonnast.
Lugupidamisega Tiit Veeber
