Pangodis tuli Unipiha Algkooli aida renoveerimise käigus põranda alt nähtavale II maailmasõjast pärinev Saksa käsikuulipilduja MG 42.
Pangodis tuli Unipiha Algkooli aida renoveerimise käigus põranda alt nähtavale II maailmasõjast pärinev Saksa käsikuulipilduja MG 42.
Kui ma seda, mis kuulipildujast alles oli jäänud, Peipsi äärest pärit ehitusmehele Amfrosile vaadata viisin, ohkab ta:“Kui palju sellega tapetud on.“ Ja jätkab:“ Kaba oli puust. See on ära mädanenud. Toru ka pole. See oli vahetatav. Televiisoris rääkis ühel päeval endine Leningradi all olnud saksa sõdur. Käsi väsis kuuli-pildujat hoides laskmisest ära. Venelased aga muudkui tulevad ja tulevad. Ees olime meie, taga NKVD mehed oma kuulipildujatega. Kuhu oli vaesel soldatil minna? Ainult edasi.“
Näitasin ka purjesporditreener Valdeko Särele, kes Optimistipoisse treenis, MG 42 karkassi. Tema nägu läks naerule: „Oo! Lapsepõlv tuleb meelde. Eks poistel oli sõja ajal sellist „kraami“ omajagu. Kooligi tassisime kaasa, et omavahel vahetada. MG vastu tuli anda kolm konet. Õpetaja korjas enne tundide algust meie käest Vene nagaane, padruneid ja lõhkekehi aeg-ajalt ikka ära.“
Janno, Olle ja Taavi tahavad ka näha II maailmasõjaaegset kuulipildujat ja tulevad treenerile lähemale. Annan poistele seda kätte võtta, et nad pisutki aimu saaksid tolleaegsest sõjatehnikast. Kui järjekord Taavi kätte jõuab, hakkab ta sellega sihtides ümberringi põmmutama. Sõda on talle alles mäng. Sõja tegelik olemus tundmata.
Vaatan internetist, mida on öeldud selle käsikuulipilduja kohta:“ Narva pataljoni mehed on ikka rääkinud, et kui selle „asja“ laulma panid, siis laipasid oli hunnikus. MG-42 oli mul isal 20 SS-i diviisis põhiline tööriist. Puuduseks võiks pidada sel kuulipritsil täpset töötlust, mis ei sallinud mustust ja selle tagajärjel kinni kiilus. Isa kandis tagavara lukku igatahes taskuräti sees ranitsas. Aga head tööd see riist tegi!“ Sõjas võetakse inimeste tapmist kui tööd. Kui ei tapa sina, tapetakse sind. Nii lihtne ongi sõja „loogika“.
Kes käsikuulipilduja aida põranda alla torkas….jääb ilmselt alatiseks saladuseks.
Lembit Jakobson
Kuulipilduja MG-42
MG 42 oli Wehrmacht´is kasutusel standardkuulipildujana. Relv töötati välja Teise maailmasõja ajal “Mauser´i” tehases dr Gruner´i poolt.
Kuulipilduja oli oma eelkäijast MG 34 -st pea kõigi näitajate poolest parem. Oli olemas võimalus lihtsaks rauavahetuseks 4 sekundi jooksul. Rulluku kasutamisega tõusis laskekiirus märgatavalt. See oli nii suur, et ainult ühe sekundiga laskis relv ära kuni 25 padrunit. MG 34 -lt võeti üle jarkjalg ja kolmjalgstatiiv. Uue kuulipildujaga asendati järk-järgult vanemaid MG 34 -sid. Tootmise käigus õnnestus parandada ka relva tagasilöögivõimendi efektiivsust. Tavaliselt andis heale positsioonile paigutatud MG 42 75% jao tulejõust. Öeldi, et 10 m pealt vaenlast kaela tabanud kuulipildujavalang niitis ohvril pea otsast.
Sõja jooksul toodeti seda relva umbes 750 000 eksemplari. Sõja ajal toodetud originaalversioon on tänaseni kasutusel mõningates arengumaades. 1960. aastatel võttis Bundeswehr kasutusele MG 42 NATO padrunile 7,62×51 ümber tehtud kaliibriga versiooni MG 3. MG 3 ja tema analoogid on täna paljude maade relvastuses sealhulgas ka Eesti kaitseväes ja kaitseliidus.
Allikas: Vikipeedia
