Kui Kambja kooli esindajad mais Rootsi Comeniuse programmi partnerkoolide kokkusaamisele sõitsid, tiksus nende peades vallatu mõte sellest, et kõik kokkutulnud kutsutakse kaerajaani õppima.
Kui Kambja kooli esindajad mais Rootsi Comeniuse programmi partnerkoolide kokkusaamisele sõitsid, tiksus nende peades vallatu mõte sellest, et kõik kokkutulnud kutsutakse kaerajaani õppima.
Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on juba mõnda aega teel Euroopasse ja laia maailma. Idee algatas paari aasta eest Hans Luik seenior, kes arvas, et kaerajaanist võiks saada üks Eesti tunnusmärke. „Kui soomlased on hakkama saanud jenka maailma viimisega, siis miks peaksime meie oma kaerajaaniga jänni jääma,“ arutles kirjanik ja kirjastaja Luik.
Kambjalased võivad nüüd oma kogemusest kinnitada, et kaerajaan on tõesti selline tore tants, mille õpetamisel ega õppimisel keegi jänni ei jää. Ühes Göteborgi kooli klassitoas lükkasid nad pingid kokku, et kaerajaanitamiseks ruumi teha. Kui esitlusvoor tantsitud, asusid nii sakslased, rootslased kui türklased meie rahvatantsu õppima.
Rahvusvahelise tantsuseltskonna kaerajaanirõõm on jäädvustatud nii fotodele kui videofilmile. Need dokumendid edastatakse ka Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsile – seal peetakse kaerajaani Euroopasse viimise kronoloogiat (mitu inimest, millal, kus ja kuidas tantsis; mitu ja mis rahvusest inimest kaerajaani selgeks sai jms).
Kambjalasete toel sai mitukümmend eurooplast kaerajaaniga tuttavaks.
Toivo Ärtis
Kaerajaanisõber Rein Sikk:
Kaerajaani lugu, mida välismaalasele seletada on kokkuvõtlikult selline: külasepp Jaan Kaer puges mõisa pesukööki, et piiluda seal pesu pesevaid näitsikuid, kes olid palavuse tõttu napis riides. Paraku jäi Jaan Kaer vahele ja sattus pilkelaulu sisse, mis algab sõnedega „Oi Kaera-Jaan karga välja kaema …“
Lisaks võib viidata Eesti külmale kliimale, kus hüppamine ja käte plaksutamine aitab sooja teha.