Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus hakkas kehtima 5. aprillil 2011.
Selle seaduse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestele võimalust võlgade ümberkujundamiseks. Seadusest on abi eelkõige nendele inimestele, kes püüavad aktiivselt tegutseda, et makseraskustest välja tulla ja pankrotimenetlust vältida.
Abiks võlgadega kimpus olevatele inimestele
Uus kohtumenetlus annab võimaluse võlakohustusi ümber kujundada kolmel erineval viisil.
Kohustuste tähtaja pikendamine tähendab väiksemaid makseid, kuid pikema perioodi vältel. Näiteks on võlgnikul kohustus tasuda 1800 eurot 1 aasta jooksul igakuuliste maksetena (150 eurot kuus). Ümberkujundamise kavaga pikendatakse kohustuse tähtaega 1,5 aastani (igakuine makse 100 eurot).
Kohustuste täitmine osadena tähendab seda, et kui võlgnik peab näiteks 1. maiks 2011 tasuma võla 2000 eurot, siis ümberkujundamise kavaga võimaldatakse tal võlgnevus tasuda 10 kuu jooksul 200-euroste osamaksetena.
Võimalik on ka kohustuste vähendamine. Näiteks vähendatakse 1800 euro suurust kohustust ümberkujundamiskavaga 20% ja nähakse ette, et võlgnik peab selle tasuma aasta jooksul. Kui võlgnik 80% (1440 eurot) aasta jooksul tasub, siis ülejäänud 360 eurot pole võlausaldajal enam õigust nõuda. Eelkõige peaks kohustuste vähendamine toimuma kõrvalkohustuste (intressid, viivised) vähendamise arvel.
Enne, kui esitada kohtule võlgade ümberkujundamise avaldus, peab võlgnik ise olema astunud samme, et võlgadest vabaneda. Kui sellest pole piisanud, saab avaldusega pöörduda elukohajärgse maakohtu poole. Seejuures peab võlgnik kas iseseisvalt või võlanõustaja abiga suutma kohtule hindamiseks ja kinnitamiseks välja pakkuda võlgade ümberkujundamise kava. See tähendab, et võlgnikul peab olema arusaam, kuidas eluga edasi minna – millest tuleb loobuda ja mida on vaja kindlasti alles jätta, et sissetulekuid säilitada või ka suurendada.
Võlgnikule ja kohtule on jäetud küllaltki lai vabadus leida igal konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Oluline ümberkujundamiskava hindamise kriteerium on võrdlus võlausaldajate nõuete võimaliku rahuldamisega võlgniku pankroti korral.
Kohtu poolt kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõuete suhtes. See tähendab, et varasemad kokkulepped ja lepingud siis enam ei kehti ja kavaga hõlmatud võlgu peab võlgnik tasuma vastavalt kavale.
Kohtu poole pöördumiseks vajalikud vormid leiab soovija justiitsministeeriumi veebilehelt.
Täiendavat teavet võlgade ümberkujundamise võimaluste kohta saab küsida võlanõustajalt. Võlanõustaja poole pöördumise soovist tuleks teada anda kas kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunikule või Tartu maakonnas võlanõustamisega tegeleva MTÜ Majandamisnõustaja e-posti aadressil majandamine@hot.ee.
Nõustamine on Tartumaa elanikele tasuta, teenust rahastavad Avatud Eesti Fond ja Tartumaa Omavalitsuste Liit.
MTÜ Majandamisnõustaja