Kambja vallavolikogu istung toimus 28.04.2011.
Kambja vallavolikogu istung toimus 28.04.2011.
Pangodi külas Purde kinnistu detailplaneeringu algatamine
Olev Matt esitas 31. jaanuaril 2011 taotluse detailplaneeringu algatamiseks Pangodi külas Purde kinnistule (katastriüksus 28201:008:0029) ühepereelamu rajamiseks (ehitusaluse pinnaga ca 125 m2) olemasoleva kõrvalhoone (kuuri) asemele.
Purde kinnistu (sihtotstarve elamumaa, pindala 4628 m2) asub Pangodi külas Pikksaares Pangodi maastikukaitseala piiranguvööndis ning asub kogu ulatuses Pangodi järve ehituskeeluvööndis.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 p 1 sätestab erandi, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale püstitavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse.
Maakatastri andmetel on Purde kinnistu õuemaa pindala 457 m2, sellest veekaitsevööndisse (10 m põhikaardile kantud veekogu piirist) jääv osa on ca 300 m2.
Vaba õuemaa pindala uue hoone püstitamiseks oleks 140-150 m2, sest ka osa olemasolevast saun-suvilast jääb õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit. Vaba õuemaa pind moodustab 3-6 m laiuse riba õuemaa põhja- ja loodeservas olemasoleva kuuri tagaseinast kuni saun-suvila küljeni, sellele pinnale soovitud ühepereelamut, arvestades ka hoonetevahelise kujaga, ära mahutada ei ole võimalik.
Vastavalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule on Purde kinnistule lubatud (tähistus E2) ehitada kuni 2 hoonet ehitusaluse pindalaga 150 m2, sealhulgas ühe hoone suurim lubatud ehitisealune pind on 125 m2.
Kuna taotleja soovib säilitada saun-suvila ehitisealuse pinnaga 106 m2, siis kuuri asemele ehitatava uue hoone pindala on planeeringu kohaselt ca 44 m2.
Kuna vallavalitsusel ei olnud teada taotleja soovi hoone suuruse kohta ja põhjendusi, kui ta soovib algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, palus vallavalitsus Olev Mattil oma taotlust täpsustada ja põhjendada.
Olev Matt oma 18. aprilli 2011 vastuses põhjendab oma soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks asja-oluga, et tema poolt ostetud saun-suvila ei sobi aastaringseks elamiseks, kuna majas pole piisavalt ruumi ning hoone ole soojapidav (köetav pind 52,3 m2).
Taotleja soovib ehitada väljaspoole veekaitsevööndit pooleteistkorruselise maastikku sobiva madala energiakuluga elamu ehitusaluse pinnaga ca 125 m2.
Olev Matt oli teadlik Purde kinnistut omandades kinnistul asuvastest piirangutest ja asjaolust, et ostis saun-suvila, mis ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks.
Võttes aluseks eelpooltoodud asjaolud, Olev Matti taotlused ning juhindudes planeerimisseaduse ja Kambja valla ehitusmääruse sätetest Kambja vallavolikogu otsustas:
1. mitte algatada Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut Pangodi külas Purde kinnistul, kuna:
1.1. planeeringuala asub ehituskeeluvööndis ning planeeringuga soovitud ehitis ei mahu olemasolevale õuemaale;
1.2. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringut muutva planeeringu algatamine pole piisavalt põhjendatud, arvestades taotleja huvide ning üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel kokkulepitud avalike huvide ja väärtuste tasakaaluga.
Otsus jõustus 1. mail 2011. a.
Arvamuse andmine Paali liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon saatis Kambja vallavalitsusele kirja 14. märtsil 2011 „Arvamuse küsimine Paali liivamaardla Paali liivakarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta“.
Kirjaga kaasas on OÜ Kuldkarika Teenused maavara kaevandamise loa taotlus, korralduse eelnõu “Maavara kaevandamise loa andmine Paali liivamaardla Paali liivakarjääri mäeeraldisel” ning Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni eelnõu “Eelhinnang Paali liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele ning keskkonnamõju hindamise mittealgatamine”.
Paali liivakarjäär asub Kambja vallas Paali külas Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee läheduses ning liiva väljavedu saab toimuda ainult nimetatud maanteele. Vastavalt taotlusele soovitakse väljaveoks hakata kasutama olemasolevaid ühte või kahte mahasõitu Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteelt. Kuna mahasõidud on piiratud nähtavusega ja üks neist asub vahetult bussipeatuse juures, siis saatis Kambja vallavalitsus 21.märtsil 2011 kirja Maanteeameti Lõuna regiooni arvamuse saamiseks.
Maanteeameti Lõuna regioon oma 28. märtsi 2011 vastuses on seisukohal, et olemasolevaid vallamaanteid, mis ristuvad Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, ei saa kasutada liivakarjääri väljaveoteedena. Väljaveotee asukoha ja maanteega ristumiskoha valikuks tuleb koostada detailplaneering, kuna Kambja valla üldplaneeringus ei ole eraldi käsitletud Paali liivakarjääri väljaveoteed ja sellele juurdepääsu asukohta rahvusvahelisel põhimaanteel.
2010. aastal tehtud OÜ Eesti Geoloogiakeskuse uuringu tulemusena on keskkonnaministri 11. augusti 2010.a. käskkirjaga nr 1146 kinnitatud Paali liivamaardla maavaravaru kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse 1. ja 2. plokina. 1. plokk on põhjaveetasemest kõrgemal paiknev täiteliiv ja 2. plokk on põhjaveetasemest madalamal paiknev täiteliiv.
OÜ Kuldkarika Teenused soovib maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamist kavandada mõlemas plokis. Keskkonnamõjude eelhinnangu punkti 1.3 hinnangu järgi ei mõjuta kaevandamine piirkonna hüdrogeoloogilist režiimi, sest allpool põhjaveetaset paiknevat täiteliiva kihti kaevandatakse veetaset alandamata ning “kaevandamisest tulenevaid häireid kaevude veevarustuses eeldatavalt ei teki.” Seega välistada võimalust, et kaevandamine ei avalda mõju kaevude veerikkusele, täielikult ei saa.
Tulenevalt eeltoodud asjaoludest, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja maapõueseaduse sätetest, keskkonnaministri 6. mai 2005.a. määruse nr 36 § 4 lõike 5 alusel ja arvestades Kambja valla üldplaneeringut Kambja vallavolikogu otsustas:
1. Nõustuda Kuldkarika Teenused OÜ-le maavara kaevandamise loa väljastamisega Paali liivakarjääris järgmistel tingimustel:
1.1. Kuldkarika Teenused OÜ-l taotleda Kambja vallavalitsuselt Paali liivakarjääri väljaveotee asukoha valiku detailplaneeringu algatamine, mille koostamisel on planeeringulahenduse aluseks väljaveotee ja põhimaanteega ristumise asukoha valik.
1.2. Kaevandamisluba mitte väljastada enne, kui punktis 1.1. nimetatud detailplaneering on kehtestatud.
1.3. Mitte lubada allpool põhjaveetaset kaevandamist enne, kui põhjaveetasemest ülevalpool olev maavaravaru on kaevandatud.
1.4. Kogu kaevandamisperioodi jooksul korraldada regulaarne ümbruskonna kaevude seire otsuse lisas 1 toodud ulatuses. Kaevudes vee tagamise kohustus lasub kaevandajal.
Otsus jõustus 1. mail 2011. a.
Otsuse lisas on fikseeritud, et Paali liivakarjäärist kaevandamisel on vajalik kaevude seire järgmistel maaüksustel: Ede-Laksi, Peetri, Matsi, Keerdo, Karu, Mäe-Paali, Alla-Paali, Paali.
Projekti omafinantseeringu ja Kuuste kooli hoone toimimise tagamine
Kambja vallavalitsus esitab taotluse kultuuriministeeriumile mõisakoolide riikliku programmi toetuse saamiseks Kuuste kooli mõisahoone remontrestaureerimise projekti koostamiseks.
Vallavolikogu otsustas tagada projekti “Kuuste kooli remont-restaureerimise projekti koostamine” omafinantseering kogusummas 4171,80 eurot Kambja valla 2011. a eelar
ves.
Vallavolikogu otsustas, et Kambja vald tagab Vana-Kuuste külas asuva Vana-Kuuste mõisahoone toimimise valla omandis Kuuste kooli ja raamatukogu hoonena vähemalt viie aasta jooksul peale hoone remont-restaureerimise projekti koostamiseks toetuse saamist.
Ülevaated vallavolikogu alatiste komisjonide tööst
Revisjonikomisjoni esimees Vaike Palla esitas ettekande Unipiha algkooli, Kuuste kooli ja sotsiaaltoetuste maksmise revideerimisest.
Sotsiaalkomisjoni töö kohta tegi ettekande selle esimees Meeli Paulson.
Vallavolikogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks.
Toivo Ärtis