Kuigi maad katavad paksud hanged, on õhus tunda kevadet. Ilm on läinud valgeks ning inimeste kevadeootuses tärkavad lilled. Urbekuu jooksul ilmuvad meie loonas selged kevade märgid. Valget aega saab pimedast rohkem, päike muutub soojaks, lumi ja jää taanduvad, naasevad mitmed rändlinnud ja mullast pistavad nina välja esimesed kevadlilled.
Kuigi maad katavad paksud hanged, on õhus tunda kevadet. Ilm on läinud valgeks ning inimeste kevadeootuses tärkavad lilled. Urbekuu jooksul ilmuvad meie loonas selged kevade märgid. Valget aega saab pimedast rohkem, päike muutub soojaks, lumi ja jää taanduvad, naasevad mitmed rändlinnud ja mullast pistavad nina välja esimesed kevadlilled.
Aasta kolmas kuu kannab maakeeles nimi nagu: urbekuu, hangekuu, helmekuu, südakuu, näljakuu, kehvakuu, kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu, kassikuu. Emakeelsete nimede tähendusi: urbekuu (urvad puhkevad), hangekuu (vanad hanged püsivad ja tekib ka uusi), helmekuu (härmahelme kuu), südakuu (tähendust on raske seletada, samuti on nimetatud ka aasta esimest ja teist kuud), näljakuu (eelmisel aastal varutud toidutagavarad on lõppemas), kehvakuu (sama, mis eelmisel), kevadekuu, kevadine kuu, linnukuu (rändlinnud hakkavad tagasi jõudma), kassikuu (algab kasside jooksuaeg).
Kirikukalendrist on laenatud nimed: puassukuu, poassukuu, paastukuu, vastlakuu, lihaheitekuu ja lihavõttekuu.
Märtsi või martti (vadja) nimi on laenatud saksa keele vahendusel vana-roomast, kus see oli aasta esimese kuuna pühendatud sõjajumal Marsile. Roomlased omakorda laenasid Marsi etruskidelt, kellel ta oli põllu- ja karjajumal.
Urbekuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) vårmånad – lumekuu, Poola marzek – laen Rooma kalendrist, Leedu kovas – kovoti tähendab sõdima, tuletatud sõjajumal Marsi kuust, Horvaatia oþujak – tõenäoliselt sõnast laþ – vale, muutliku näoga kuu, Ukraina berezen – kasemahla koguma.
Hõimurahvastel: Komi raka – vares, õmblustööd, Ersa ejz`urkov – jääpurikakuu, Mari üjarnja – liupüha. Soome maaliskuu tähendab maa (lume alt) paljastumise kuud.
Urbekuu pühad
08. – 09.03. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev. Liugupäeval (08.03.) on keelatud naistetööd. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, siis kasvavad need hästi. Tuhkapäeval (09.03.) seevastu ei tohi juukseid isegi kammida. Tuhkapäeva külalistele (eriti naistele) visatakse tuhka või soola jälgedesse, et nad kärbseid või nõidust ei tooks. Nüüdsest ei võeta enam toas tuld üles.
Sirgupäev 09.03. Sel päeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile väikseid nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudelegi.
Kevadine pööripäev 21.03. Selle päeva ilm jääb püsima.
Marjapunapäev 25.03. Kevade alguse ja punajoomise päev, naiste püha. Punast (marjavein, -viin, õlu, mahl või muna) saab tervist ja palged kogu aastaks punaseks. Naised käivad külas, kostiks viiakse puna. Võrumaal tehakse ülepannikooke, et kasvaksid suured kapsapead.
Eidepäev 30.03. Ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on Seto naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
Rahvatarkust
Urbekuu ilmasid tasub hoolega tähele panna, sest need ennustavad eeloleva kevade ja suve ilmasid ja saaki.
Kui urbekuu heaste madalast käia, tulevat soe kevade.
Halliste
Kui urbekuul päevapaistesed ilmad on, siis on suvel ilus kuiv heinaaeg. Vaskjala
Kui urbekuus müristab, tuleb suve kuiva.
Pühalepa
On lepad kevadel urbekuus tugevaste urvas, siis saab sel aastal suur rukkiviljasaak olema, on aga väha urbasid leppades, saab rukkiviljasaak veike olema. Selleperast ütlesivad vanaaegsed majapidajad ikka urbekuus oma pererahvale: Sööge ja jooge, sel aastal saab lieba.” Ehk jälle: “Hoidke liia raiskamise eest, sel aastal jääme ilma leivata.”
Niisamuti ka aavaurvade järele teadsivad vanaaegsed majapidajad kaerade saaki ette ütelda. Aga uueaja sõna ütleb: “Hari põldu, saad lieba!” Vaivara
Kuu
 |
Vana kuu kõva aeg 01. – 02.03. (neljas veerand). |
 |
Kadukuu pehme aeg 02.03. – 06.03. ( kuu loomine 04.03. kl 22.46). |
 |
Noore kuu kõva aeg 06.03. – 13.03. |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 13.03. – 17.03. (esimene veerand – 13.03. kl 01.45) |
 |
Täiskuu kõva aeg 17.03. – 21.03. ( täiskuu – 19.03. kl 20.10). |
 |
Kahaneva kuu pehme aeg 21.03. – 26.03. |
|
Vana kuu kõva aeg 26.03. – 01.04. (viimane veerand – 26.03. kl 14.07) |
Urbekuus juhtub olema üsna haruldane päris kaduneljapäev (03.03.), mis on kaduajal enne kuuloomist olev neljapäev. Nõrgem kaduneljapäev on viimase veerandi neljas päev (29.03.) ning viimase veerandi neljapäev (31.03.). Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, nõidus ja kõikvõimalikud soovimatud sidemed.
©Maavald.ee