Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.
Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kümnes kuu.
Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi (Ugandi) mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.
Jõulukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) julmånad – jõulukuu, Poola grudzieñ – külmunud maa kuu, Leedu gruodis – maa külmumise kuu, Horvaatia prosinac – palumis- või annetamiskuu, Ukraina грудень – külmunud muda kuu.
Hõimurahvastel: Komi öðõm – pakane, külm, Ersa atsamkov – lumesajukuu, Mari tele – talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimeks joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.
Jõulukuu pühad
Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama – valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pühale ning võtta enesele aega.
Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka püha peetud taliharjal, 17 südakuud.
Jõulud 21.-25.12. Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile täiesti võõras samuti kui valentinipäev ja halloween. Kuid jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).
Jõulude hakul – 21.12. – saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.
Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme. Jõulupühi peetakse seepärast, et see on aasta seeme. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.
Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.
Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.
Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.
Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.
Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).
Kuu taevas
 |
Vana kuu kõva aeg 01.12. – 03.12. (neljas veerand). |
 |
Kadukuu pehme aeg 03.12. – 07.12. ( kuu loomine 05.12. kl 15.59). |
 |
Noore kuu kõva aeg 07.12. – 13.12. (esimene veerand). |
 |
Kasvava kuu pehme aeg 13.12 – 19.12. (teine veerand algab 13.12. kl 10.13). |
 |
Täiskuu kõva aeg 19.12 – 23.12. ( täiskuu hetk 21.12. kl 06.18). |
 |
Kahaneva kuu pehme aeg 23.12. – 28.12 (kolmas veerand). |
|
Vana kuu kõva aeg 28.12. – 02.01. (neljas veerand algab 28.12. kl 19.36). |
Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev) jõulukuus pole. Nõrgemad kaduneljapäevad on 01.12. (neljanda veerandi neljas päev) ning 02.12. (neljanda veerandi neljapäev).
Edendavateks ettevõtmisteks sobib kõva aeg ja toetavalt mõjuvad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Rahvatarkust jõulukuust
On talve- ja j
õulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn
Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere
Pühis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb.
Rõuge
Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema.
Tarvastu
Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb külmä, enne püeripäivä tähendab sooja. Lüganuse
Vanad inimesed ütlesid: “Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks.” Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse. Karja.
©Maavald.ee