Oli 2005. aasta augustikuu üks viimaseid päevi. Koolimaja lõhnas värvi järele, kuna tehti veel viimaseid ettevalmistusi algavaks kooliaastaks.
Õpetajate toa leidmine oli selles majas minu jaoks tõeline katsumus, kuna trepid tundusid siis täiesti ebaloogilised. Ja üldse oli koolimaja minu jaoks müstika, kuna igalt poolt sai peaaegu igale poole.
Oli 2005. aasta augustikuu üks viimaseid päevi. Koolimaja lõhnas värvi järele, kuna tehti veel viimaseid ettevalmistusi algavaks kooliaastaks.
Õpetajate toa leidmine oli selles majas minu jaoks tõeline katsumus, kuna trepid tundusid siis täiesti ebaloogilised. Ja üldse oli koolimaja minu jaoks müstika, kuna igalt poolt sai peaaegu igale poole.
Õpetajate toas oli põgus tutvustus ja kohe tõmmati mind kaasa lauluklassi, et harjutada järgmisel päeval esitamisele tulevat juubelilaulu Eddale. Laulusõnad anti pihku ja kollektiivi sulandumine oligi tehtud.
Inga Kurgjärv,
Kuuste kooli õpetaja aastast 2005
2009. aasta märtsikuu oli lõppemas, kui ma esimest korda Kuuste kooli sattusin. Hommikuks oli kokku lepitud kohtumine direktoriga ja nii ma istusingi ärevusega hinges tema autosse ning algas sõit kooli poole.
Omamoodi raputavaks osutus kohtumine õppealajuhatajaga, kes hiljem seltskonnaga liitus. Veel enne, kui olime poolel teel, oli tal korraldatud kahe puuduva õpetaja asenduse ning mulle oli antud luba samal hommikul läbi viia esimesed tutvumistunnid oma uute õpilastega.
Edasine kulges väga kiirelt ja töiselt: õpilased osutusid vaikseteks ja naeratavateks, uued kolleegid jutukateks ja asjalikeks ning koolimajast on meeles pikk pimedavõitu koridor ja hirm treppidel äraeksimise ees.
Ja nii ma siis sõitsingi mõned tunnid hiljem bussis Tartu poole – hinges suuremgi ärevus kui hommikul, sest minu oodatud töövestlusest uue tööandjaga oli sujuvalt saanud sisseelamine uude kollektiivi. Ees ootas uus töökoht, uued sõbrad, uus algus…
Piret Pärkson,
Kuuste kooli klassiõpetaja aastast 2009
Sõbranna Anneli, kes töötas Kuuste koolis muusikaõpetajana, rääkis mulle, et õpetaja Õnnele on vaja asendajat.
Mõtlesin pikalt ja põhjalikult järele, otsustamise tegi lihtsamaks Anneli otsekohesus. See polnud vettehüppamine päris tundmatus kohas, kuna õpetaja Õnne oli mulle juba rääkinud klassi mikrokliimast. Õnne lohutas mind veel hiljemgi, kui mul raske oli, ja andis nõu.
Esimene mulje siia tulles oli kaunis lumine park ja toredad kolleegid.
Ivi Paal,
Kuuste kooli õpetaja aastast 2009
