Tuleõnnetuse ennetamiseks tuleb enne kütteperioodi kütteseadmed kriitilise pilguga üle vaadata. Regulaarne korstna puhastamine on vajalik tuleohutuse tagamiseks ning aitab ka talviseid küttekulusid kokku hoida.
Mida peab teadma:
- Puhastamata korstnalõõrides süttib tahm, korsten kuumeneb üle ja tuleõnnetus on kerge juhtuma.
- Kogu küttesüsteem tuleb üle kontrollida enne kütteperioodi algust – ega kuskilt suitsu sisse aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates poleks pragusid. Samuti tuleb üle vaadata, ega lõõrid pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni.
- Korstnapühkija peab tehtud tööde kohta andma akti, milles kirjas teostatud tööd ja aeg.
- Kütteseadmeid tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Erandiks on aastaringselt kasutuses olevad kütteseadmed, mida tuleb puhastada kaks korda aastas. Tootja võib sätestada ka sagedasema puhastamise vajaduse.
Juhime tähelepanu, et ka suitsuanduri töökorras olekut tuleb regulaarselt kontrollida vajutades testnuppu, et seade tulekahju korral õigeaegselt ohust märku annaks. Mõistlik on koju paigaldada vinguandur, mis kütteseadme liiga varase sulgemise korral hoiatab mürgisest vingugaasist. Varu koju ka tulekusuti ja/või tulekustutustekk, et tuleõnnetuse korral oleks endal võimalik kiiresti tulele jaole saada. Tuleõnnetuse korral helista hädaabi numbril 112.
Kütteseadmete ohutusest saab rohkem teavet päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667
Päästeala infotelefon 1524 annab infot atesteeritud korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee. Kutsetunnistust omavate korstnapühkijate register asub Kutsekoja kodulehel www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused.
Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
Ennetustöö büroo juhataja
Koit Koppel
Eesti Korstnapühkijate Koda
Juhatuse liige