Tartu piiril Rehe hotellis alustatud konverentsil ”Innovatsioon hoolekandes” osalesid delegatsioonid Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Soomest ja Eestist. Esinejateks olid nii teoreetikud kui praktikud. Konverents toimus vene keeles, soomlastele oli tõlge.
Tartu piiril Rehe hotellis alustatud konverentsil ”Innovatsioon hoolekandes” osalesid delegatsioonid Lätist, Leedust, Poolast, Tsehhist, Soomest ja Eestist. Esinejateks olid nii teoreetikud kui praktikud. Konverents toimus vene keeles, soomlastele oli tõlge.
Konverentsist osavõtjaid tervitas Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja esimees Vambola Sipelgas. Tartu maavalitsuse ja maavanema tervitused andis edasi haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Aime Koger.
Esimest nõupäeva suunas moderaatorina Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Valter Parve. Ta jagas Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni poolt kujundatud eetikakoodeksit ja muud uut informatsiooni (näiteks tegutseb Tallinnas ja Tartus toidupank – www.toidupank.eu).
Esimesena astus kõnepulti sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja, kes kõneles teemal „Probleemid ja tulevikuplaanid Eesti hoolekandes”. Ettekandja andis ülevaate sotsiaaltööalasest tegevusest Eestis ja selleks valitsuse poolt eraldatud summadest. Ta tutvustas ka veebipõhist sotsiaalteenuste andmeregistrit STAR.
Tallinnas rakendatud alternatiivseid sotsiaalteenuseid tutvustas sealse sotsiaaltöö keskuse esindaja Eve Võrk. Ta alustas oma etteastet videoklipiga, millel Kersti Põldemaa kui eelnimetatud asutuse juht tutvustas selle tööd.
Suurt tähelepanu ja heakskiitu pälvis Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõu Marju Medari ettekanne innovatsioonist hoolekandes.
Kolme peaettekandja sõnumi põhjal üldistas moderaator Valter Parve, et innovatsioon hoolekandes on sportlik hasart midagi uut teha, ideid ellu viia.
Konverentsi päevateemal said sõna ka kõigi delegatsioonide esindajad.
Häid kogemusi linnast ja maalt
Konverentsi teine päev algas hoolekandeasutuste külastamisega.
Esimene peatus tehti Tartu hooldekodus, kus Mati Timmermann andis ülevaate kolmest eri aegadel toimunud ehitusetapist, kirjeldas asutuse tööd, näitas erinevaid elu-, olme- ja teraapiaruume.
Edasi siirduti Hellenurme, kus hooldekodu juhataja Vambola Sipelgas tutvustas oma asutust ning kostitas konverentsilisi ka jaheda vee, kohvi ja pirukatega. Külalistele näidati hooldekodu uuemas pooles nii klientide tubasid, puhkenurki kui ka toidujagamise ruume.
Järgmisena külastati Nõo hooldekodu, kus juhataja Ene Arus andis ülevaate oma väiksest asutusest, näitas välilifti ja katlamaja.
Tehtu vääris tunnustust
Kambja vallas külastati mitmeid sotsiaalvõrgustikku kuuluvaid asutusi. Vallavanem Ivar Tedrema viis külalised kõigepealt hiljuti avatud perearstikeskusse, mille katuse alla mahub ka side.
Kirikus rääkis vallavanem selle ülesehituse ajaloost ja seotusest Kambja ajalooga. Küsimustele aitas vastuseid anda kirikuõpetaja Kristjan Luhamets.
Kambja kooli direktor Enn Liba tutvustas kooli erinevaid klassiruume, mitmeks otstarbeks kasutatavat tehniliselt hästi varustatud saali, kööki ja söögisaali. Paljusid külalisi üllatas, et igal klassil on oma riidehoid. Väga meeldis ka kooli ajaloomuuseumi tuba.
Noortekeskuse lahke pererahvas eesotsas juhataja Üllar Zeigoga rääkis oma saamisloost ja koostööst vallavalitsusega. Rõõm oli tõdeda, et iga päev külastab keskust 20 – 40 noort inimest.
Delegatsiooni nimel tänas Poola esindaja vallavanemat ja avaldas tunnustust, et nii väikese elanikkonnaga vald on suutnud oma elanike heaks nii palju ära teha.
Kiirkorras külastati Aarike hooldekeskust, kus juhataja Elle Ott koos oma töötajate Margus Kriiva, Marika Saare, Annika Räni ja Helmi Asmusega tervitasid külalisi ja andsid lühikese ülevaate oma tegevusest. Külalistele meeldis väga hooldekeskuse asukoht looduse keskel, sellega kaasnev rahu ja omaette olemise võimalus, mis toetavad erineva vanuse ja puudeastmega klientide hooldust.
Kahjuks ei lubanud ajanappus hooneid külastada, kuid kõigile külalistele jagati Aarike hooldekeskust tutvustav voldik.
Kuidas kujundada tulevikku?
Konverents jätkas Kambja vallas Tatra orus mõttekojaga „Kuidas edasi?”. Moderaatoriks valiti Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja endine kauaaegne juhataja Egon Siimson.
Arutelu keskmes oli Eesti delegatsiooni poolt välja pakutud idee moodustada kuut konverentsil osalevat riiki siduv juhtorgan, kes hakkaks hoolekande innovatsiooniks välja pakkuma ja ellu viima enam-vähem ühtseid mõtteid.
Esialgse kokkuleppe kohaselt koguneb kavandatav juhtorgan esimest korda 2011. a Lätis.
Kosutust mälumustritele
Konverentsi viimasel õhtul näidati külalistele Tartu kesklinnas ülikooli peahoonet, raekoja platsi ja muid vaatamisväärsusi.
Konverentsi õhtuid aitasid sisustada tantsuansambel Tokra, ansambel Guido ja Co ning Kambja naisrahvatantsurühm ja puhkpilliorkester.
Igale delegatsioonile jäi mälestuseks Tartu maavanema poolt antud raamat „Tartumaa mustrid”. Tartumaa hoolekandeasutuste juhid Anne-Aime Soeson, Ene Aruse, Vaike Lillemäe, Janno Thomson ja Elle Ott kinkisid külalistele Kalevi ja Liiviko toodangut.
Ka külalised olid lahked ja jätsid kõikjal vastuvõtjatele meeneid.
Konverents kulges töiselt ja meeleolukalt. Osalejad andsid lubaduse, et järgmiseks kogunemiseks õpitakse selgeks rohkem erinevate riikide laule.
Korraldajate nimel tänan kõiki abistajaid ja osalejaid.
P.S. Suur tänu Aarike hooldekodu praktikandile Gerda Meedlale, kes oli abiks konverentsi delegaatide registreerimisel, osales kõigil ettevõtmistel ja külastas kõiki hoolekandeasutusi. Gerda suhtles praktika ajal meeldivalt nii meie töötajate kui klientidega.
Eesti sotsiaalasutuse juhtide nõukoja liige, Aarike hooldekeskuse juhataja
Elle Ott
Pudemeid hoolekandekonverentsi sõnavõttudest
Lätis on keskmiseks pensioniks 150 latti (umbes 3300 kr – toimetaja), hooldekodu koht maksab 320 latti. Hooldekodule läheb kliendi pension (10% jääb kätte), lisaraha saadakse kohalikult omavalitsuselt, riigilt või sugulastelt. Teenuse osutamiseks kasutatakse ka kliendi vara müügist saadud raha.
Läti delegatsiooni esindaja
Iveta Purne
Leedus on veel vähe eraõiguslikke hoolekandeasutusi. Tegutsetakse palju kirikute juures. Suured riiklikud hooldekodud likvideeriti sel aastal 60% ulatuses, osa lähevad erinevate ministeeriumide alla.
Läti-Leedu-Eesti võiksid oma sotsiaalpoliitikas edasi minna ühiste ideedega.
Poola on püsinud stabiilsena. Ka ne
il väheneb eakate hoolekanne ja see raskendab veelgi enam koduste eakate inimeste toimetulekut.
Leedu delegatsiooni esindaja
Angele Bajoriene
Tšehhis võeti 2007. a vastu uus seadus sotsiaalteenuste kohta. Kõigega, sealhulgas sotsiaalteenuste finantseerimisega, saab tutvuda www. apsscr.cz.
Tšehhi delegatsiooni esindaja
Radek Baran
Soomes juhib eakate hooldustööd sotsiaal- ja tervishoiuministeerium. Riiklik ühendus Valvira teeb koostööd kõikide regioonidega. On olemas teenuste kvaliteeti suunav dokument. Kodus hoolduse eest makstakse pere liikmele toetust riigi poolt läbi kohaliku omavalitsuse. Toimib hästi kompleksne teenindus, gerontoloogiaalane töö.
Soome delegatsiooni esindaja
Arja Kumpu
Poolas on hoolekande standardid vananenud, uued on väljatöötamisel. Hoolekandes töötajate keskmine palk on 800 eurot (ligikaudu 12 500 kr – toimetaja). Elanike vanus kasvab pidevalt, see raskendab hoolekande toimetulekut. Palju hoolekannet toimub kirikute juures.
Poola delegatsiooni esindaja
Stanislaw Litman
Aasta-aastalt on hoolekandeteenusele saabuvad kliendid järjest haigemad, eriti palju on dementseid.
Hoolekandeasutuses töötavale meditsiiniõele tasu maksmine on lahendamata. Seni on maksnud töötasu hoolekandeasutus oma eelarvest, mitte haigekassa. Kui medõde on registreerimata, ei lähe töötamine erialase tööstaaži hulka.
Eesti delegatsiooni esindaja
Vambola Sipelgas
Märkmeid tegi Elle Ott
