Aastaringi kuuendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: pärnakuu, suvekuu, piimakuu/piimäkuu, kesakuu, õilmekuu, sortsikuu ja heinakuu.
Kuu nimed on seotud loonas toimuvaga. Pärnakuu oli muiste oluline pärnaniine varumise aeg ning kuu lõpus puhkevad lõuna pool pärnaõied. Suvekuu toob suve ja piimakuul on lehmade piimaand kõige suurem. Kesakuul küntakse kesa, õilmekuul on õiterohkus ja heinakuul algab heinaaeg.
Jaanikuu nimi pärineb kirikukalendrist, kus 24.06. pühendati keskajal juudi soost prohvet Johannesele. Nime algupärand heebrea keeles on Üochanan, ning Johannes on selle ladina vaste, millest omakorda on tuletatud eestipärane Jaan.
Juuni ehk juni nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. Iunius – mis on vanarooma aasta 4. kuu on seostatud esmalt Jupiteri naise Junega. Samuti on seda peetud noortekuuks (iuniores – ld keeles noored).
Pärnakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) sommarmånad – suvekuu, Poola czerwiec – noored mesilased, Leedu birželis – kasekuu, Horvaatia lipanj – pärnakuu, Ukraina червень – punaste marjade kuu/ kilptäi kuu (kilptäist saadi punast värvi).
Emakeelseid kuunimesid kasutavatel hõimurahvastel tähendab pärnakuu järgmist:
Komi löddz’a-nomja – parmu- ja sääserohke, Ersa ashtemkov – puhkamisekuu, Mari peledõš – lill.
Soomlased nimetavad pärnakuud ametlikult kesäkuuks, mille varasem tähendus on sööti jäänud põllumaa. Kesakuul künti kesa nii Soomes kui Maavallas. Varem on Soomes kasutatud suvikuu nime.
Suured päevad
Pärnakuus jõuab kätte aasta kõrghetk, mida esivanemad on kutsunud suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd. Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt püha pidama. Leedotuli süüdatakse õhtul enne seda, kui päev keerab oma käigu lühemaks, pimenemise ja jõulude poole.
Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa poole. Leedopäeval käiakse omaste kalmudel ja külastatakse sugulasi.
Esivanemad on tuld kui sellist pühaks pidanud ja keelanud selle ääres vanduda ja riielda. Me peaksime hoolitsema lisaks selle eest, et tulle satuks vaid puitu ja muud taimset ollust. Ja kui siis käia selgel ja rõõmsal meelel kolm korda päripäeva ja kolm korda vastupäeva ümber tule, anda sinna osake toidust ja joogist, laulda ning mängida, tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.
Kuu
 |
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 01.06 – 05.06. |
 |
Vana kuu kõva aeg (neljas veerand) 05.06. – 10.06 (kõva aja algus 05.06. kl 01.13). |
 |
Kaduaeg (pehme aeg) 10.06. – 14.06. ( kuu loomine 12.06. kl 14.15). |
 |
Noore kuu kõva aeg (esimene veerand) 14.06. – 19.06. (kõva aja algus 14.06. kl 14.15). |
 |
Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 19.06. – 24.06. (pehme aja algus 19.06. kl 07.30). |
 |
Täiskuu kõva aeg 24.06. – 28.06. ( täiskuu 26.06. kl 14.30). |
|
Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 28.06 – 04.07 (pehme aja algus 28.06. kl 14.15). |
Päris kaduneljapäev (kaduaja neljapäevale) on 10.06. pärastlõunast alates. Nõrgemad kaduneljapäevad on 08.06. (neljanda veerandi neljas päev).
Edendavateks ettevõtmisteks sobivad paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev. Toetavalt mõjub kõva aeg.
Rahvatarkusi
Kui jaanikuu mahe, siis on seda kua jõulukuu. Kui on niiske, suab teri ja veel enam ädalt. Tõrma
Kui juunikuus pala, on joulu aegu külm. Karja
Vihmane jaanikuu kasvatab hästi vilja. Nõo
Vanasti kõik, kes vähe suutsid, läksid leedutulele. Vanal aal sa pidid ühe kadagaoksagi tulle viskama, kui sinna läksid. Muhu
Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn. Tõrma
Kui jaanitulele mindi, käidi kolm korda edespidi ja kolm korda tagurpidi ümber tule, siis pidi aasta hästi õnnestuma. Ebavere
Kui üle tule hüpata, siis olevat terve aasta läbi terve. Jämaja
Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive. Näi ärä kah, ku torupilled käisiv jaanitule all. Karksi
©Maavald.ee