Igal inimesel on olemas perearst, kelle ta on valinud ise või kes on talle määratud maavanema pool. Kui inimesel on tervisega probleeme, siis tuleb tal esmalt pöördudagi perearsti poole. Kuna perearst ja –õde on inimese esimesteks abistajateks tervisemuredes, siis alljärgnevalt tutvustame lühidalt nende töökorraldust.
Üldarstiabi korraldamisel lähtub perearst sotsiaalministri määrusest „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ ja Haigekassaga sõlmitud Üldarstiabi lepingus sätestatust, millele vastavalt peavad olema tagatud järgmised nõuded:
Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerumine tagatud tööpäeviti vähemalt 8 tundi päevas
Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (5 tööpäeval nädalas vähemalt 4 tundi päevas) ajavahemikus 8.00-18.00. Vähemalt üks vastuvõtt nädalas peab toimuma õhtusel ajal – kuni kella 18.00. Eelmainitud 20-le vastuvõtutunnile peavad lisanduma vastuvõtuajad 0-st kuni 18-aastaste laste ennetavateks tervisekontrollideks, patsientide seisundist tulenevalt aeg koduvisiitideks ning patsientide sidevahendite teel nõustamiseks.
Ravikindlustuse seadusele vastavalt on koduvisiidil perearstil õigus nõuda visiiditasu kuni 50 krooni ühe kodukülastuse kohta. Visiiditasust on vabastatud alla 2-aastased lapsed ja rasedad 12-ndast rasedusnädalast alates.
- Pereõe iseseisev patsientide vastuvõtuaeg peab olema vähemalt 15 tundi nädalas.
- Ägeda tervisehäirega patsient peab pääsema vastuvõtule pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.
Patsiendid, kes soovivad tervishoiuteenuse osutamisega mitte seotud tervisetõendeid nagu näiteks mootorsõidukijuhi või relvaloa saamiseks, minekul lastelaagrisse jne, peavad vastuvõtule pääsema 15 päeva jooksul.
Täpsustatud on ka perearsti informeerimise kohustust. Perearsti tegevuskohas ja veebilehe olemasolul ka seal peab olema teave lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning sidevahendite (telefon, e-posti aadress) andmete kohta. Samuti peab patsiendile nähtaval olema teave, et kuhu ja kelle poole ta saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega (perearsti nõuandetelefon 1220). Tegevuskohas peab olema ka teave Terviseameti ja Haigekassa kontaktandmetega.
Oma ajutise äraoleku ajaks peab arst korraldama asendusarsti.
Vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seadusele teostavad järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle Maavanem ja Terviseameti selleks volitatud ametnikud.
Sirje Saarma
usaldusarst
Haigekassa Tartu osakond
