-0.2 C
Kambja
Neljapäev, 21.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKambja noortekeskuses mängiti tulevikuga

Kambja noortekeskuses mängiti tulevikuga

lagunev nõuka laudakompleksKambja Noortekeskuses toimus 21.-22.03.2010 Tulevikulinna mäng. Kahepäevane üritus sai teoks tänu Kambja Noortekeskuse ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) ja Briti Nõukogu koostööle.

lagunev nõuka laudakompleks

Kambja Noortekeskuses toimus 21.-22.03.2010 Tulevikulinna mäng. Kahepäevane üritus sai teoks tänu Kambja Noortekeskuse ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) ja Briti Nõukogu koostööle.

Mängu juhtis Piret Eit Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusest, korralduslikult abistas Annely Zeigo, mängujuhi abina tegutses Heli Erik. Mängijatena osales neljas võistkonnas kokku 25 noort, kohalikku elanikku ja ametnikku.

Võistkonnad olid enamasti 5-liikmelised ja igas vähemalt üks täiskasvanu. Head koostöötahet näitas oli selles mängus Kambja vallavalitsus, kes pani välja ka oma esinduse ja eksperdid-abilised. Ka vallavanem oli võtnud aega tulla mängijaid tervitama ning ideede esitlusi kuulama. Lisaks põnevale mängukogemusele said noored planeerimise ja esinemise kogemuse ning toetati nende julgust mõelda suurelt ja kaugeleulatuvalt.

Esimese päeva jooksul leidsid võistkonnad kohalikele väljakutsetele vastavaid ideid neljas erinevas valdkonnas: majandus-, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas. Nendest valisid mängijad võistkondade-sisese hääletamise teel välja ühe idee ja esitlesid seda teistele mängijatele. Teisel päeva läksid konkureerima neli tuleviku-ideed, mida võistlejad pidid analüüsima, tuttavate hulgas testima ja esitluseks valmistama. Salajase hääletamise tulemusena valisid mängijad ja kutsutud külalised kõige enam meeldinud idee välja.

Mängu tulemusena osutus parimaks KETTAHEITE võistkond ning võiduideeks kujunes „Varemetest alternatiivkultuuri keskuseks SILUTORN“.

Osalejatele jääb mängu meenutama Eesti ANK ja projekti rahastajate logodega kruusid-särgid ning võitjatele 5000 krooni idee teostamise alustamiseks.

Lühikokkuvõtte meeskondade esitletud ideedest

Võistkond Kettaheide (Liisa Unt, Kristjen Käärik, Annika Välja, Pille Tammelan, Annely Zeigo) ja nende idee „Seiklusvaremed“. Projekti lõplik nimi: Varemetest alternatiivkultuuri keskuseks SILUTORN (viimane: sõnast silotorn, rahvakeelses versioonis).

Mängijate nägemuses olid võtta kasutusele mõned Kambjas või selle lähedal asuvad varemed. Need siis puhastada prahist, ohutustada, vajadusel ehitada midagi juurde. Plaanis oli rajada koht, kus saaks teha nn sõjamänge, paintball-i, ellujäämiskursusi, sportlikke mänge. Näiteks võiks kasutada varemeid noortebändide kontsertide pidamiseks. Alal võiks olla veel ronimise rajad, köisteed jm atraktsioonid. Vajalikuks peeti veel noortele (BMW-de) parkimise platsi ja kõigile piknikukoha olemasolu.

Hilisemas arenduses võeti varemete asemel (turvalisuses kaheldes) kasutusele tühjad, poollagunenud kolhoosiaegsed laudad ja hea, kui leiduks silotorn (nt Parvel). Põhifunktsiooniks kujunes noortebändide kontserdipaigana kasutamine, varjuteater ja alternatiivteater (Kooliteatri festivalipaik), paintballi ja seiklusmängude võimalus, lasketiir. Eksklusiivne kunstinäituste paik („kunst lehmalaudas?“). Välialal võiks tegutseda nn vabaõhu-noortekeskus, (grilliplats, korvpalliväljak, jalgrattalaenutus). Põneva ideena pakuti välja rataste tuunikoda (õpitoad) ja jalgratta-orienteerumismäng Kambja ümbruses turistile. Ehitamisel juhindutakse öko- ja taaskasutuse põhimõtetest (nt põhupallidest ja vanadest autokummidest istmed, kaablirullidest lauad, õlgedest või pilliroost vaheseinad, ehitusmaterjaliks vanade varemete kivid- talad, WC- toimib vihmavee baasil jms).

Võistkond Sinine Ulme (Kätlin Rõigas, Tuulike Tuulik, Age Alviste, Annegrete Palu, Esta Palu) – ja nende idee. Suure-Kambja nõiakool. Projekti lõplik nimi: ULME (U- unustamatult, L-lõõgastav, M-metsa, E-elamus): Suure-Kambja mõis- puhkekülaks.

Esialgselt plaaniti rajada Suure-Kambjasse mõisa aladele (järve lähedal) alternatiivmeditsiini viljelev ja vastavat koolitust jagav nn nõiakool. Arenduse käigus muutus see pigem kohalikuks puhkekeskuseks. Mõisa peahoone renoveeritakse ööbimiskohaks ja sinna ehitatakse konverentsisaal. Vana viinaköök renoveeritakse toitlustusettevõtteks, kus pakutakse ökotoitu kohaliku tooraine baasil. Hobusetalli saatuseks on saada õpitubadeks ja võimlemissaaliks. Vana suitsusaun ehitatakse taas üles. Parkla rajatakse mõisa taha. Sihtgrupina nähakse nii linnainimest kui ka kohalikku elanikku. Mõisa teenusteks on: tervislikud toidud ja joogid, metsa-elamuse ja looduse nautimise pakkumine, jalgrattalaenutus. Koht, kus toimub energia taastootmine, põnev meelelahutus, hõlmab kõike nelja sfääri- nii kultuur, sotsiaal kui ka majandus ja keskkond. Pigem on siiski tegemist turismi-ettevõtlusega.

Võistkond Toores (Marja-Liisa Drenkhan, Merily Meedla, Helen Prants, Ivar Männamaa, Janno Välja, Elerin Maisväli) – Vee- ja puhkekeskus Pangodisse

Meeskonna ideeks oli rajada Pangodisse (Pikksaarele) vee- ja puhkekeskus – Atraktsioonideks pakuti erinevaid veetorusid, katapulti – batuudile kukkumisega. Ehitatakse laenutuse maja, kust saab suuski, uiske, paate, vesijalgrattaid. Rannapeod toimuvad kokkukäival laval. Talvel on saab laenutada mootorsaane, uiske, suuski. Tartu (ja Kambja) inimesed pääseks tulevikus kohale jalgrattateed pidi. Metsa alla planeeritakse telkimisplatsid ja jäätisemüügi koht.

Edasise arenduse käigus valmis Pangodisse ranna-ala visand, kus on ka paadi-ja päevitussild (U-kujuline, mille vahel saab nt ujumisvõistlusi pidada). Silla pikkus on vähemalt 25m. Järve peal saab sõita kõikvõimalike kondimootoriga mehhanismidega. Lastele kummist atraktsioonid ja liumäed. Suurematele tegelastele liugtoru, katapult vette maandumiseks, võrkpalliplats. Kohal on ka viikingilaev, mida saab uudistada. Talvel toimuvad võrguplatsil jäähoki võistlused ja uisutamine. Eemal metsa vahel paadikujulised kämpingud ja telkimisala. Laiendatakse parklat.

Meeskond KULD-kollane (Gelvin Palk, Annaliisa Rebane, Laura Luik, Auli Alviste, Üllar Zeigo) – Sild-laulalava Kambja järvele.

Võistkonna ideeks oli üle Kambja järve ehitada unikaalne sild-laululava. Sellise mida mujalt vaatama tullakse, mis on meie valla tõmbenumber. Planeeritav sild võib olla näiteks Tartu Kivisilla koopia vms. Järve peal on sillaga ühenduses olev vabaõhulava, kus saaks etendusi ja kontserte korraldada. Ujuv laulava sümboliseerib Kambja ajalugu ja eripära – koorilaulu hälli. Kohaliku koori nimi on ka veega seotud („Läte“). Lavale saab silla jalamilt keerdtreppi mööda ja mööda vett. Sild tehakse ümbruskonna põldudelt korjatud maakividest ja saab valgustatud eriefektidega. Publikule rajatakse vaateala lasteaia ja järve vahele ning ka järve otstesse, kuhu võimalik. Edasises arendusel lisati ideele veel
veepinnal liikuvad külakiiged.

Veel noorte pakutud ideid mängust:

  • Turuhoone kohalikele talupidajatele, käsitöölistele
  • Oskuste register (valla veebis oskajate ja abivajajate rubriik)
  • Kambja –Pangodi jalgrattatee
  • Loodusesse seikluspark
  • Mäesuusakeskus
  • Motomets
  • Lagunevate hoonete renoveerimine või lõplik lammutamine
  • „Mobiilsed vanaemad“ (lastehoid tellimise peale)
  • Gümnaasium Kambjasse
  • Komposteerimise keskus
  • Rannaelu edendamine (rannapidu, kämpingd, telkimisplats)
  • Kultuurikeskus Jäägripesa asemel
  • Talvine tantsupidu Kambja suurürituseks
  • Sportlik nelik-üritus (ümberjärve-jooks, rulluisu/rattakross, orienteerumine/suusamaraton)
  • Tugiisikud (haridustee poolelijätnud noortele/rasedatele/lapsega noortele)
  • Sotsiaalkodu – turvakodu abivajajatele

Tänan noortekeskuse nimel Briti Nõukogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendust ja Kambja vallavalitsust noortele hariva mänguelamuse pakkumise eest. Eriline tänu kuulub aga kõigile mängijatele, kes pidasid vastu kaks pikka päeva täis pinevat mõttetööd. Oli vahva teada saada, et meie noored tahavad kaasa rääkida kohalikes probleemides ning oskavad pakkuda neile ka põnevaid lahendusvariante.

Loodan, et vähemalt mõni mõte või idee sellest mängust jõuab kunagi ka „päris ellu“.

Annely Zeigo
MTÜ ZZ Noortekas juhatuse liige

{joomplu:319} {joomplu:320}

{joomplu:323} {joomplu:324}

{joomplu:325}
 
 
 
 

Loetumad