Naabrivalve liikumine sai alguse Ameerikas juba aastakümneid tagasi.
Tänases Eestis on naabrivalve eelkõige elanikke ühendav tegevus, et vähendada piirkonnas anonüümsust ja olla abiks oma naabritele. Kuigi naabrivalve liikumine seondub eelkõige kuritegevuse ennetusega, siis tegelikult on meie eesmärgiks tegeleda turvalisuse ja heakorraga ka laiemas mõistes.
Tavaliselt on nii, et liitudes naabrivalve projektiga, kirjutab sektori nimel sektori vanem alla naabrivalve lepingule, mille ülejäänud osapoolteks on politsei, Eesti Naabrivalve ja kohalik omavalitsus. Tihti on inimestel kuritegude ja erinevate rikkumiste kohta väärtuslikke tähelepanekuid ja informatsiooni, mis kahjuks jäävadki naabrite omavaheliste juttude tasemele ega jõuagi ametkondadeni, kes aitaks probleeme lahendada. Kindlasti aitab otsene positiivne kontakt kohaliku omavalitsuse, politsei ja teiste koostööpartneritega kaasa turvatunde suurenemisele koduümbruses.
Naabrivalve liikumisega liitumine julgustab inimesi teatama tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ei sekkunud. Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks.
Leping Eesti Naabrivalve ühinguga tähendab eelkõige igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja teiste lepingu osapoolte vahel.
Lisaks eeltoodule annab ühing välja infomaterjale, premeerib kord aastas aktiivsemaid naabrivalve sektoreid, korraldab naabrivalve sektori liikmetele turvaalaseid koolitusi, mis on sektori liikmetele tasuta.
Eesti Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi.
Naabrivalve raames üle Eesti on algatatud mitmesuguseid tegevusi – mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi.
Naabrivalve ka Kambja valda!
Kambja vald on praegusel ajal veel üsna hõredalt naabrivalvega kaetud, kuid ärgu kurikaelad rõõmustagu: naabrivalve Kambja vallas toimib ja on andnud häid tulemusi.
Kes on meie naabrivalve aktiivsemad liikmed? Laias laastus võiks neid jagada kaheks: ühed on ärksad, arenenud õiglustundega ja korda armastavad vallakodanikud ja teised need, kellede kodudes kurikaelad juba „külas” on käinud.
Suure töö naabrivalve tõhusa toimimise tagamisel on Pangodi-kandis ära teinud Toivo ja Erlend Sild, Kambja ja Kuuste kandis Viktor Nopponen. Suur tänu neile tehtud töö eest ja jõudu ning järjekindlust edaspidiseks.
Samas tunnen muret mõnede piirkondade „katmatuse” üle Kambja vallas. Pole midagi parata, kui järjekordne teade vargusest või sissemurdmisest tuleb just naabrivalvega katmata alalt.
Olen seda meelt, et vägisi naabrivalvet vallaelanikele peale suruda pole mõtet ega tohigi. Inimesed peavad ise ükskord mõistma vanasõna: „kui oma maja kaitsta tahad, siis kaitse kõigepealt naabri oma!” Küll aga oleme valmis ära kuulama naabrivalvest huvitatud inimeste küsimusi-ettepanekuid. Oma nõu ja jõuga on lubanud appi tulla Erlend Sild. Kui huvilisi koguneb rohkem, siis kutsume kohale pädeva asjamehelektori.
Kambja rahvas!
Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta.
Sõbralik naeratus ja tere naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliselt koduks piirkond, kus elate.
Heiki Kortspärn,
Kambja vallavolikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni esimees
(kontakttelefon 511 5637)
Eesti Naabrivalve soovitab
Kodust lahkudes:
-
Anna teada oma naabritele, et oled kodust ära ja palu neil võimalusel iga päev kontrollida sinu maja või korteri uksi ja aknaid.
-
Ära jäta varuvõtmeid kohtadesse, kust need võib leida varas.
-
Ära jäta silte/teateid, mis annaksid teada, et kedagi ei ole kodus.
-
Kui telefonil on automaatvastaja, ei tohi tekst sellel öelda, kui pikalt on maja/korter tühi.
-
Kui võimalik, ütle ära kõikidest regulaarsetest saadetistest (post) või palu naabritel tühjendada oma postkasti.
-
Püüa jätta mulje, et ollakse kodus. Võimalusel muretse aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad ära olles tööle valgustid, raadio ja muud seadmed.
-
Kardinad akna ees päeval on kindlaks märgiks, et omanikke pole kodus. Kui oled ära vaid õhtuks, siis tõmba kardinad ette.
-
Lukusta kõik uksed ja aknad ning signalisatsiooni olemasolul lülita see sisse.
-
Pimedal ajal tulevad kasuks liikumise peale reageerivad valgustid
-
Ära jäta tubadesse nähtavale kohtadele asju, mis võivad aknast sisse vaadates tekitada huvi ja kiusatust.
Et kodu oleks kindlam ja vara kaitstum:
-
Korralik uks ja lukk on esmatähtsad kodu turvalisemaks muutmisel.
-
Uksesilm aitab kindlaks teha, kes on ukse taga ning mitte avada seda võõrastele.
-
Väärisesemeid (ehteid) on soovitav hoida kohas, mis on lukustatav.
-
Märgista väärtuslikumad esemed püsival ja silmatorkaval viisil. (Märgistatud esemeid on raskem edasi müüa ning seetõttu vargad võtavad harvemini neid kaasa. Kui see siiski kaasa võetakse, on hiljem asju lihtsam varga tabamisel ära tunda.)
-
Ka kodus olles hoia uks lukus.
-
Paneelmajas on soovitatav hoida välisuks pidavalt lukus või leppida kokku ajas, millal on uks lukus.
-
Maja number peab olema nähtav ja selgesti loetav, nii on kergem vajaduse korral ka võõrastel abi kutsuda.
Ohtude vältimine eramajas:
-
Kujunda oma aeda nii, et kõrged hekid ja puud, põõsad ei annaks varastele võimalust tegutseda ilma, et keegi neid märkaks.
-
Ära jäta aeda tööriistu vms, mis võib vargale anda vahendi sissemurdmiseks.
-
Ka aias töötades hoia uks lukus.
-
Kui võõrad on ukse taga, küsi alati, kellega on tegemist Ära ava ust koheselt vaid vaata läbi uksesilma või kasuta ukseketti
-
Kui sisselaskmist soovib Sulle tundmatu inimene, küsi alati isikuttõendavat dokumenti.
- Ohu korral kutsu politsei telefonil 110.
