Uuesti on läinud moodi kodus leiva küpsetamine, mis kõigi muude trendide seas on tegelikult üks asjalikumaid.
Detsembri esimese pühapäeva lõuna ajal kogunes Kambja noortekeskuse väikesesse ja hubasesse kööki 10 huvilist, kes soovisid õppida jõululeiva küpsetamist.
Uuesti on läinud moodi kodus leiva küpsetamine, mis kõigi muude trendide seas on tegelikult üks asjalikumaid.
Detsembri esimese pühapäeva lõuna ajal kogunes Kambja noortekeskuse väikesesse ja hubasesse kööki 10 huvilist, kes soovisid õppida jõululeiva küpsetamist.
Meile tutvustas leivategu Astrid Hallik. Ta selgitas, kuidas ja millisest jahust leiba teha, mida maitseks sisse panna, millisel temperatuuril küpsetada jne.
Me saime Astridilt tema leiva põhiretsepti, mis olevat pärit meie presidendiproualt.
Vanarahvas ütleb, et kes teeb, see jõuab. Nõnda oli ka meiega: sel ajal, kui ahjus küpses puuviljadega leib, puhusime juttu, vahetasime mälestusi ja kogemusi leivateost. Astrid pakkus meile ingveriteed ning tervist parandavat jooki, mis koosnes ploomimahlast ja linaseemnejahust.
Õppepäeval osales ka meie koduvalla tunnustatud leivaküpsetaja Laine, kes jagas oma kogemusi ja nippe. Helle ja Hella jutustasid leivaküpsetamismälestusi lapsepõlvest. Merle meenutas, et nende kandis pandi vahel leiva sisse terve toores muna. Eks igas Eestimaa kandis on olnud ja on erinevaid kombeid leivaküpsetamiseks.
Meie jõululeiva seest võis leida pähkleid, kuivatatud aprikoose, musti ploome, rosinaid, päevalilleseemneid. Hoopis huvitava leiva saab aga, kui tainasse panna näiteks kilutükikesi – pärast määrid käärule võid peale ja ongi sul kiluleib.
Kõik õppijad said Astridilt kaasa nutsaka juuretist ja palju indu, et hakata ise leiba küpsetama.
Kui külastasin tund aega hiljem meie kauplust, siis kohtasin seal õppepäeval osalenud Kristiinat, kes otsis parajasti riiulilt fariinisuhkrut, mida kasutatakse valge suhkru asemel leivatainas. Tundub, et õige mitu peret sööb tänavu kodus valmistatud jõululeiba – see on ju väga tore ning teretulnud traditsiooni algus.
Meie leivaküpsetamispäevast saate lugeda ka Astridi blogist, mis asub aadressil: http://www.alam.amenity.ee/b2evolution/blog1.php.
Kuidas algas leivaküpsetamine?
Leivaküpsetamise algus on kuni 5000 aastat eKr.
Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa – lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks.
Kui hiljem hakati jahust putru keetma ja see kogemata üle kees, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nõnda saigi alguse leivategemine.
Kergitamata tainast leib oli „pagariteaduse esiklaps”. Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib.
Leivaküpsetamise areng on toimunud koos inimkonna arenguga: mõeldakse välja uusi ja erineva maitsega sorte, valmistatakse soolaseid ja magusamaid leibu.
Pille Tammelan
Kambja valla kultuuritöötaja