Jõulud on põlise rahva tähtsaim püha – aastavahetuspüha.
Jõulud, lõuna pool ka talistepühad, algavad täna, 21.12. õhtul. On pööriaeg ning päike jääb nüüd mitmeks päevaks pessa. Talvises päevapesas on aastaringi kõige lühemad päevad.
Jõulud on põlise rahva tähtsaim püha – aastavahetuspüha.
Jõulud, lõuna pool ka talistepühad, algavad täna, 21.12. õhtul. On pööriaeg ning päike jääb nüüd mitmeks päevaks pessa. Talvises päevapesas on aastaringi kõige lühemad päevad.
Jõulud pole midagi muinasjutulist ega kokkuleppelist. 25.12. pöörab Maa oma põhjapoolkera peale pimenevat poolaastat esimest korda taas raasuke päikese poole. Selle sündmuse järel tuleb iga päevaga valgust juurde, aeg läheb sooja ja kosutava kevade ning suve poole. Seda hetke on põhjapoolkera olendid oodanud ammu enne inimest ja jäävad ootama ka peale meid.
Esivanemad on pidanud jõule väga tähtsaks ning hoidnud jõulutavasid hoolega. Sestap olid veel sajakonna aasta eest jõulud eestlaste kommetes ja uskumustes eelkõige maausulised pühad.
Maarahva põline jõulukombestik on väga rikkalik ja paikkonniti erinev. Kuid on asju, mis on Maavallas üldised ja võiks öelda, et isegi põhilised. Asju, ilma milleta jõulud pole jõulud.
Väike jõulu-meelespea
21.12. on toomapäev – jõuludeks valmistumise päev. Suurima hoolega koristatakse majapidamine, valmistatakse suuremad jõuluroad ja pannakse üles jõuluohutised – krässid, kroonid, hällid jms. Piiratakse kodu ja tehakse ustele, akendele, väravatele (tänapäeval ka arvutiekraanidele ja telekatele) kaitsvad märgid. 21.12. õhtul tulevad jõulud. Tulevad ka esivanemate hinged ning on koos omastega uue aastani. Seepärast hoitakse kuni uue aastani ööd-päevad toit laual ja tuluke põlemas. Püütakse ka öö läbi üleval olla.
22. – 24.12. püsitakse kodus, süüakse-juuakse rikkalikult (mis ei pea tähendama ülesöömist ja purjujoomist), mängitakse pere keskis ja puhatakse.
24.12. on (päikese)aasta viimane päev. Keskpäeva paiku käiakse saunas. Õhtul piiratakse taas majapidamine. Ollakse hommikuni üleval ja süüakse 7, 9 või 12 korda. Uue päeva hakul tuuakse värsket vett, pannakse sellesse süsi, nuga ja hõberaha ning pestakse nägu.
25.12. on uus-aasta. Külla on oodatud mehed.
Jõulud kestavad edasi veel hulk päeavi ja haaravad endasse ka ametliku aastavahetuse. Viimaseks jõulupäevaks (jõuluemapäev) peetakse 17.01. olevat taliharja. Üsna sageli nimetatakse isegi 02.02. (pudrupäev) viimaseks jõulupühaks.
Jõule peavad paljud rahvad. Peavad õige mitmel ajal, põhjusel ja moel. Eestiski on neid, kes tähistavad selle maausulise sõnaga võõrsilt laenatud kirikupüha. Kasutavad ju võõrusulised Eestis teisigi maausulisi sõnu nagu jumal, hing, vaim, vägi jpm.
Kõigile esivanemate pärandi ja loona austajatele head jõuluaega!
©Maavald.ee