Vallavolikogu istung toimus 17. septembril 2009.
Kambja vallavolikogu selle koosseisu viimane istung algas leinaseisakuga. Vallavolinikud mälestasid oma vanimat kolleegi Harri Kolsarit, kes suri 12. septembril 2009. Läinud aasta oktoobris oma 80. sünnipäeva tähistanud Harri Kolsar oli kodukandis hinnatud ja austatud mees. Rahva usaldus viis teda mitmel korral ka vallavolikogu liikmeks.
Valla valimiskomisjoni esimees Reet Kiuru tegi teatavaks valimiskomisjoni otsuse määrata volikogu asendusliikmeks Anita Pallon.
Kambja lasteaia Mesimumm põhimääruse kinnitamine
Vallavolikogu kinnitas Kambja lasteaia Mesimumm põhimääruse.
Lasteaia juhataja Terje Rüütli sõnutsi arvestab uus põhimäärus kõiki neid muudatusi, mis on tehtud riigi tasandil lasteasutuste tööd reguleerivates dokumentides. Kambja lasteaia eelmine põhimäärus pärineb aastast 1999.
Detailplaneeringu algatamine
Vallavolikogu otsustas, et algatatakse Kodijärve külas Kodijärve hooldekodu kinnistu (registriosa nr 3473004, kü 28201: 008:0030) ja Parrise kinnistu (registriosa 2000004, kü 28201:008: 0020), Palumäe küla Parripõllu kinnistu (registriosa 3946104, kü 28201:008:0557) ning lähiümbruse detailplaneering.
Planeeringu eesmärgiks on planeeritavale alale suurusega 16,43 ha tänapäevase peremajadel põhineva hooldekodu rajamine psüühilise erivajadusega inimestele, selleks ehitusõiguse ja tehniliste näitajate määramine ning lahenduste andmine vajalike teede ja kommunikatsioonivõrkudega varustamiseks.
Vallavolikogu otsustas jätta algatamata eelpooltoodud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna planeeringuga ei kavandata uusi olulise keskkonnamõjuga objekte ja planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei ole otsustaja hinnangul olulise keskkonnamõjuga, sest eeldatavasti ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti.
Vallavolikogu otsustas, et planeeringu koostamisse tuleb kaasata ekspert, kes annaks maastikulise hinnangu hoonete võimalikkuse ja asukoha kohta.
Detailplaneeringu algatamise otsuse terviktekstiga on võimalik tutvuda vallavalitsuses tööpäevadel ja vallavalitsuse elektroonilises dokumendiregistris.
Vallavolikogu valimise jaoskonnakomisjonide moodustamine
Vallavolikogu, juhindudes õigusaktide sätetest ja lähtudes vallasekretäri ettepanekust, otsustas nimetada vallavolikogu valimise 1. jaoskonnakomisjoni (asub Kambjas) järgmises koosseisus: Marita Suits (esimees), Airike Feirik, Esta Kivimaa, Kuido Leib, Erta Sarvin, Raimond Käsi, Ene Laul, Eha Paade (liikmed). Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Merle Saik, teiseks asendusliikmeks Ellen Soodla.
Vana-Kuustes tegutsev 2. jaoskonnakomisjon nimetati vallavolikogu poolt järgmises koosseisus: Edda Lints (esimees), Ivar Siimo, Kaido Mark, Heli Nemvalts, Anne Palumets, Eha Alliksaar, Sirje Vaater (liikmed). Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Milvi Padjus, teiseks asendusliikmeks Siim Klaassepp.
Väikekohtadele nime määramine
Vallavolikogu muutis oma 27. märtsi 2008. a määruse nr 64 “Väikekohtadele nime määramine” § 1 ja sõnastas selle järgmiselt:
“§ 1. Määrata Kambja vallas kohanimed järgmistele endiste suvila- ja aiandusühistu maaaladele (asukohaskeemid lisatud):
1) Aakaru külas – Tatraoru aiandusühistu(lisa 1);
2) Virulase külas – Virulase aiandusühistu ja Toome aiandusühistu (lisa 2);
3) Pangodi külas – Pedasmäe aiandusühistu (lisa 3) ja Käpa aiandusühistu (lisa 4),
4) Palumäe külas – Kivijärve aiandusühistu (lisa 5);
5) Oomiste külas – Hortuse aiandusühistu (lisa 6).”
Asukohaskeemid on avalikustatud vallavalitsuse dokumendiregistris.
Kambja valla asutuste ühtse asjaajamiskorra kinnitamine
Vallavolikogu poolt kehtestatud määrusega võeti vastu Kambja valla asutuste ühtne asjaajamiskord.
Kambja valla asutuste ühtne asjaajamiskord (edaspidi kord) määrab kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded ja töö dokumentidega Kambja vallavolikogus, Kambja vallavalitsuses ja Kambja vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi asutus). Asjaajamise korraldamise täpsustatud nõuded kehtestab vajadusel asutuse juht.
Korras reguleeritakse:
1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid;
2) dokumentide vormistamise nõudeid;
3) dokumentide registreerimise korraldamist;
4) asutuse dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid;
5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri;
6) dokumentide hoidmise ja säilitamise nõudeid;
7) asjaajamise üleandmist ametiisiku, ametniku, teenistuja või töötaja (edaspidi ametnik) teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral.
Valla asutuste ühtne asjaajamiskord hakkab toimima alates 1. jaanuarist 2010.
Nõusoleku andmine kinnistute koormamiseks
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Emajõe ja Võhandu piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” raames on Kambja vallas 2009. aastal rekonstrueeritud ja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrasse.
Uued trassid läbivad ka mitmeid Kambja vallale kuuluvaid kinnistuid. AS Emajõe Veevärk, mille aktsionär on ka Kambja vald, esitas taotluse nende vallale kuuluvate kinnistute, mida läbivad ehitatavad vee- ja kanalisatsioonitrassid, koormamiseks isikliku kasutusõigusega AS Emajõe Veevärk kasuks.
Vallavolikogu andis nõusoleku Kambja vallale kuuluvate järgmiste katastriüksuste koormamiseks tähtajatu isikliku kasutusõigusega AS Emajõe Veevärk kasuks avalikes huvides vajalike vee- ja kanalisatsioonitorude ehitamiseks ja omamiseks kinnistu plaanil näidatud ulatuses:
- Madise küla Parve, katastritunnus 28203:005:0465, kinnisturegistriosa 1660304, isikliku kasutusõiguse ala 38 m;
- Kambja alevik Kesk 4, katastritunnus 28203:005:0167, kinnisturegistrisse kandmata, isikliku kasutusõiguse ala 775 m;
- Vana-Kuuste küla Kuuste põhikooli, katastritunnus 28204:004:0189, kinnisturegistrisse kandmata, isikliku kasutusõiguse ala 615 m.
Kambja valla jäätmekava kinnitamine
Vallavolikogu kehtestas määruse nr 87, millega võeti vastu Kambja valla jäätmekava aastateks 2009–2014.
Kambja valla jäätmekava 2009 – 2014 (edaspidi jäätmekava) analüüsib Kambja valla jäätmehoolduse olukorda, määratleb probleemid ja teadvustab õigusaktidest tulenevad kohustused ning eesmärgid. Nende alusel antakse Kambja valla jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava.
Jäätmekava põhieesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine omavalitsuse tasandil, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid.
Jäätmekava on koostatud lähtudes riigi jäätmekavast 2008-2013 ja kehtivatest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest, k.a Kambja valla õigusaktidest.
Käesolev jäätmekava hõlmab neid jäätmeliike, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikke jäätmeid kui ka tavajäätmeid. Jäätmekava üheks osaks on ka pakendiseadusega reguleeritavad pakendijäätmed ja nende käitlemine.
Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt jäätmeseaduse reguleerimisalasse:
- välisõhku heidetavad saasteained ja heited;
- reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
- radioaktiivse
d jäätmed; - lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
- loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
- mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;
- maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladestamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid
- ehitise püstitamisel tekkinud kaevis, kui selles sisalduvad saasteained ei ületa õigusaktidega kehtestatud piirkontsentratsioone.
Territoriaalselt haarab jäätmekava Kambja valla haldusterritooriumit.
Volikogu esimees Mati Luik tänas istungi lõpul kõiki liikmeid hea ja tulemusliku töö eest, sest tegemist oli selle koosseisu viimase kokkusaamisega.
Vallavolinikud tegid ka oma esimehe auks ja kiituseks tugeva aplausi.
Toivo Ärtis