Juba neljateistkümnendat korda peeti Kambjas memme-taadi pidu.
Traditsiooniline pidu sai teoks augusti teisel pühapäeval vallamaja pargis. Seda ettevõtmist soosis taaskord ilm – ei olnud liialt palav ega ka vilult vihmane.
Esimesena astus mikrofoni ette vallavanem Ivar Tedrema, kes tervitas kohaletulnuid ja andis lühiülevaate aasta jooksul vallas toimunust.
Juba neljateistkümnendat korda peeti Kambjas memme-taadi pidu.
Traditsiooniline pidu sai teoks augusti teisel pühapäeval vallamaja pargis. Seda ettevõtmist soosis taaskord ilm – ei olnud liialt palav ega ka vilult vihmane.
Esimesena astus mikrofoni ette vallavanem Ivar Tedrema, kes tervitas kohaletulnuid ja andis lühiülevaate aasta jooksul vallas toimunust.
Kõige rõõmustavam teade oli see, et Kambja tervise- ja postikeskus sai hiljuti nurgakivi. Jõulukuuks valmivas majas saavad omale uued-uhked ruumid perearstikeskus, apteek ja sidejaoskond.
Tähelepanuta ei jäänud ka Kambja järve saneerimine – sel töötandril vuristasid traktorid ka peopäeval.
11. juulil toimus Kambja kiriku taaspühitsemine – selle sündmuse kuulutas peapiiskop Andres Põder Eesti uusima ajaloo tipphetkeks.
Juunis toimusid järjekordsed puupäevad, mille käigus valmisid skulptuurid Pangodi ääres Pikksaares, ka Kambjasse lisandus uusi puukujusid.
Memme-taadi peol andis vallavalitsus tublidele eakatele vallakodanikele elutöö eest tänukirjad. Sel korral pälvisid tunnustuse Eha Aavik, Vello Jaska, Lilli Kingsepp, Heino Kumm, Vilma Lentsius, Maie Margus, Liidia Mark, Evi Meiel, Linda Orasson, Hillar Petolai, Leida Rattas, Heino Reeps, Salme Sada, Uno Tinn, Liidia Tomson, Vaike Tõlgo ja Hugo-Aleksander Vink.
Eelmise aasta lõpul ametisse asunud sotsiaalnõunik Elerin Maisvälil oli palju tänusõnu öelda selle eest, et teda on siin soojalt vastu võetud ja sissesulamine on olnud kerge.
Kui ametlik osa läbi sai, tuli aeg meelejahutuseks. Kõigepealt astus peoliste ette folkloorirühm Käokuld Põlvamaalt. Esinejad olid oma setu rahvariiete ja ehetega (mida võib näha ka peagi ilmuvas Mare Piho raamatus „Naise ilu“) omaette vaatamisväärsuseks. Nende tantsud ja laulud olid ehedalt setulikud.
Kuna Kambjas elab päris palju setusid ja neid inimesi, kel juured sealtkandist pärit, siis kasutasid nad mõistagi võimalust ja ajasid ansamblirahvaga pärast esinemist juttu, et küsida-pärida, kontakte luua ja koos nendega pildistada.
Kahe lauluga esines peol Luule Hurt, kelle loomingut võib kuulda ka raadio Elmarist.
Kodijärve hooldekeskuse kliendid esitasid neli vahvat laulu.
Enne kella kahte tehti peol lõunapaus. Aarike hooldekeskuse poolt oli keedetud hernesupp, mille head mekki mäletatakse juba varasematest aastatest.
Kui kõhud suppi täis, võis peorahvas nautida jällegi tantse, mida sünnitas folkloorirühm Käokuld. Esinejad kandsid sel korral rahvariiete asemel rahvuslikke linasest pluuse ja seelikuid, mille alaäärt kaunistasid setu pitsid.
Selline oli siis tänavune memme-taadi pidu. Kohtume taas aasta pärast augusti teisel pühapäeval.
Ilusat suve lõppu ja kirgast sügise algust!
Pille Tammelan,
valla kultuuritöötaja