Sel suvel saneeritakse Kambja järve, sest Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas selleks veekogude tervendamise alamprogrammi kaudu veidi rohkem kui 3,5 miljonit krooni.
Kambja järve tervendamist korraldab vallavalitsus, kelle tellimusel on spetsialistide poolt koostatud nii järve saneerimise ehitusprojekt (inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) kui selle keskkonnamõju hindamise aruanne (juhtekspert Arvo Järvet).
Neis dokumentides nenditakse, et Kambja järve saneerimine on vajalik veekogu kvaliteediklassi ning ökoseisundi parandamiseks. Halb ökoseisund avaldub kõige selgemini järve põhjaosas moodustunud suure õõtsikuala näol.
Saneerimise toel peaks olema võimalik saavutada, et Kambja järve keskkonnaseisund on edaspidi rahuldava asemel hea – selline areng vastaks Euroopa Liidu vee raamdirektiiviga sätestatud eesmärkidele.
Projekti elluviimise positiivse mõjuna tuleb toonitada lisaks järve hea ökoseisundi saavutamisele maastiku miljööväärtuse ning traditsioonilise maastikupildi säilitamist.
Järv vajab ravi
Eesti riiklikus järvede nimekirjas on Kambja järve registreerimisnumber 209 430. Järve pindala on 3,9 hektarit, maht 111.2 tuh m³, keskmine sügavus 2.8 m.
Järv on jaotatav kaheks osaks: vabaveeline ala pindalaga 2.4 ha ja õõtsikuala pindalaga 1.5 ha.
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuses koostatud järvede nimekirjas (avaldatud aastal 2007) on Kambja järve pindalaks märgitud 2.3 ha. Järelikult ei ole järve pindala hulka arvestatud õõtsikuga kaetud ala.
Järv toitub peamiselt põhjaveest. Alaline pindmine sissevool järve puudub. Väljavool toimub põhjaotsast lähtuva maaparanduskraavi kaudu, mis suubub ca 1.75 km kaugusel Tatra jõkke (Porijõe vasakpoolne lisajõgi).
Kambja järves ladestunud settekihi tüsedus on keskmiselt ca 0.6 m. Järves ladestunud toitaineterikkad (N- ja P-ühendid) setted on loonud soodsad tingimused madalaveelisel alal veetaimestiku arenguks ja kohati kaldaalade kinnikasvamiseks. Järves akumuleerunud mudasete mõjutab ka vee kvaliteeti.
Järve põhjapoolne osa on kinni kasvanud – õõtsiku pindala on ca 1.5 ha. Õõtsikualal on settelasundi maksimaalne tüsedus kuni 7 m, keskmine paksus ligi 2.9 m ning turba lagunemisaste jääb vahemikku 30–50%.
Õõtsikuala on suurel määral vee omadusi halvendava toimega – nõnda selgus, kui OÜ Tartu Keskkonnauuringute keskus kõrvutas erinevate keemiliste analüüside tulemusi.
Kambja järve tervendamise ehitusprojekt nägi ette järve lõunapoolsest vabaveelisest osast põhjasetete eemaldamist ja seejärel põhjapoolse kinnikasvanud järveosa süvendamist.
Saneerimisprojekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus jõudsid eksperdid ja keskkonnaametnikud seisukohale, et selle projekti käigus jäetakse põhjasete järve vabaveeliselt alalt eemaldamata.
„Arvestades Kambja järve mudase põhjasette eemaldamise keerukust ning tööde suurt maksumust ning asjaolu, et muda eemaldamise tagajärjel järve aktiivmahu ning aktiivsügavuse suurenemine on väike, on otstarbekas muda eemaldamisest loobuda,” soovitatakse dokumendis. „Järve aktiivmahtu ja sügavust on võimalik oluliselt suurendada õõtsiku eemaldamise arvel.”
Dokumendis märgitakse, et järve avaveeliselt alalt eemaldamist vajava muda hulk on suur – ca 14 000 m³. Järve põhja setetest puhastamise muudab keerukaks ka asjaolu, et tegemist on loodusliku seisuveekoguga, mille veetaset on väga raske muuta.
Tervendamist alustati juunis
Kambja järve saneerimistööde tegija valiti riigihanke teel. Vallavalitsuse komisjon, lähtudes hinnakriteeriumist, tunnistas 14. mail 2009 edukaks ühispakkumuse, mille olid esitanud OÜ Kaurits, Nordecon Infra AS ja AS Järva Teed. Vallavalitsusega sõlmitud hankelepingus fikseeriti töö maksumuseks (koos käibemaksuga) 2 miljonit 295 492,94 kr.
Tänavu juunis alanud Kambja järve tervendamine lähtubki keskkonnamõju hindamise aruande arutamise käigus esitatud alternatiivsest lahendusest, mille kohaselt kõige olulisem tegevus on õõtsiku eemaldamine. Järve väljavoolule ehitatakse ka veetaseme regulaator, et vältida veevaesel ajal veepinna langemist allapoole soovitavat taset. Äravoolukraavi puhastatakse-süvendatakse vajalikul määral.
Järve vabaveelises osas võetakse ette kaldaala puhastamine veetaimedest.
Ehitaja tööjärg on praeguseks nõnda kaugel, et äravoolukraav on juba korrastatud ja selle ette on rajatud maakividest ülevoolukoht.
Õõtsiku eemaldamist alustati järve läänekaldast, sest seal asuvad erakinnistud, kuhu suuri ekskavaatoreid ei lubata. Tööjärg liigub tasapisi järve idakalda suunas. Väljakaevatava pinnase maht on 36 000 m³, see veetakse lähedalasuvale ladestusalale. „Mõne aasta pärast saab sellest väärtuslik kompost,” selgitab vallavalitsuse keskkonnanõunik Taivo Prants.
Kambja järve põhjalik tervendamine võtab aega septembri lõpuni.
Toivo Ärtis
| {joomplu:71} | {joomplu:72} | {joomplu:74} | {joomplu:75} |