-3.2 C
Kambja
Pühapäev, 24.11.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivTaastatud kirik – kodu kogudusele ja ehe Kambjale

Taastatud kirik – kodu kogudusele ja ehe Kambjale

 Peapiiskop Andres Põder tuli 2009. a 11. juulil Kambjasse, sest siin ootas pühitsemist kirik, mida juba kolmandat korda tema ajaloos päästis kurvast hävingust inimeste hea tahe.

Liivi- ja Põhjasõja laastavad jäljed kaotati Kambja kiriku palgelt tunduvalt kiiremini kui 1944. a augustipurustuste mõju. Kui taastamist alustati, oli pühakoja sõjatules hävimisest möödas juba 45 aastat. Suuremahulised ja kulukad tööd nõudsid aga omakorda 20 aastat.

 

Kambja kiriku pühitsemisele kogunes ohtralt rahvast. Tulnute seas oli nii koguduse liikmeid kui huvilisi lähemalt ja kaugemalt.

Ajaloolise tähendusega sündmusel osalesid ka president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel.

Mõistagi viibisid tähtsa päeva tunnistajatena Kambjas koguduse sõbrad Saksamaalt – pensionipõlve pidav kirikuõpetaja Wilhelm Johanning koos oma kümnete mõtte- ja aatekaaslastega, kelle lahkus, ettevõtlik vaim ja annetused olid taastatavale kirikule väga suureks toeks.

 

Kiriku võti ulatati kogudusele

 

Tornikellade helin kuulutas kiriku pühitsemistalituse algust.

Vaimulike protsessioon sisenes kiriku peauksest ja liikus altari juurde.

Peapiiskop Andres Põder oli pühitsemistalituse pealiturg. Koos temaga teenisid praostid Joel Luhamets ja Vallo Ehasalu, abipraost Peeter Paenurm, õpetajad Kristjan Luhamets, Toomas Nigola, Mehis Pupart, Kristi Sääsk, Anna-Liisa Vaher ja teoloogiatudeng Marko Tiirmaa.

Vallavanem Ivar Tedrema pöördus enne pühitsemisteenistuse algust peapiiskopi poole sõnumiga, milles ta andis Kambja kiriku koguduse kasutusse, et see oleks pühakoda jumalateenistusteks, kiriklikeks talitusteks ja teeniks siinset rahvast sobival viisil.

Oma sõnade kinnituseks ulatas vallavanem peapiiskopile kiriku võtme. See oli väga sümboolne hetk, sest kahekümne aasta eest, kui toonane uus sovhoosidirektor Ivar Tedrema hakkas paljude imestuseks taastama kirikut, ei vajanud murenev hoone võtit – seal ei olnud lihtsalt ainsatki ust ega lukku.

Ivar Tedrema leidis Kambja kiriku taastamisele toetajaid nii Tartu maavalitsuse kui keskvalitsuse ametnike hulgast – seetõttu suudeti pühakoda riigi raha toel katuse alla viia. Pärast seda kandus kiriku taastamise raskuskese kogudusele, mille juhatuse esimees Kalev Laanesaar on teinud aastaid suurepärast tööd.

Kambja kiriku pühitsemistalitus lõpetamise eel võttis peapiiskop altarilt kiriku võtme ja andis selle Kristjan Luhametsale: „Nõnda annan mina nüüd selle Jumala teenimiseks pühitsetud koja teie, selle koguduse õpetaja ja hingekarjase ning Kambja koguduse juhatuse hoolde.”

Pärast pühitsemistalitust istutasid president Arnold Rüütel ja peapiiskop Andres Põder kirikuaeda tamme ning kõik ajaloolise päeva kirikulised paluti koosviibimisele Kambja kooli saali.

Toivo Ärtis

{joomplu:84} {joomplu:85}
{joomplu:86} {joomplu:87}

 

Loetumad