Suvisted
Laupäeval on suvistelaupäev, mis juhatab sisse suvistepüha. Viimast kutsutakse veel suvepühadeks, kasepühadeks, meiudeks, karjasepühaks, tõupühaks, nelipühiks ning Maavalla põhjaservas kiige- ja munadepühaks.
Kevad on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Eesti jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha.
Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pühitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid jm pühadetoitu. Põhjas on nüüd viimane aeg parandada või ehitada kiik, samuti peab seal aega jääma munade värvimiseks. Köetakse sauna ja käiakse saunas. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse. Ka kaselehtedega munade värvimiseks on laupäeval aga.
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.
Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjaplaanidest. Kui tüdrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa või seob hommikuks selle külge vöö.
Esimesel pühal ei tohi tube pühkida. Lõuna-Eestis kogunevad naised kergopeole omi asju ajama. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega üle pühkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja tantsima.
Teisel ja kolmandal pühal käiakse sugulastel külas ja pidutsetakse kiige juures. maavald.ee