Rahvaliidu juhatuse liige Anto Liivat arutas Kambja elanikega eurotoetuste parema kasutamise viise ning Eesti võimalust Euroopa Liidus nähtav ja kuuldav olla.
Aprilli eelviimasel nädalal kohtus Anto Liivat Kambja valla elanikega, eesmärgiks oli tutvustada Eesti võimalusi Euroopa Parlamendis sisulisemalt kaasa rääkida ning samuti saada tagasisidet inimeste euroliiduga seotud teadmistest ja arvamustest.
Tavaelus õppejõuna töötav Liivat oli positiivselt üllatunud, et kohtumistel osalenud inimesed olid vägagi huvitatud Euroopa Liidust ning ristküsitlesid Anto Liivatit võrdväärsel tasemel tema tudengitega.
„Kuulajaskond tõi välja asjaolu, et info eurosaadikute tööde ja tegemiste kohta on olnud üsna kesine ning seetõttu ei ole ka nende informeeritus kuigi hea,” märkis Anto Liivat. „Minu eesmärgiks on olla valituks saades Euroopa Parlamendis sillaks tavakodaniku ja euroliidu vahel ning muuta saadiku töö pideva teavitamise ja ka inimeste otsustusprotsessi kaasamise abil läbipaistvamaks.“
Euroliiduga seondusid ettevõtlikel inimestel eelkõige eurotoetused. Kõige suuremaks sellega seonduvaks murelapseks oli kohalike omaalgatusprojektide toetusrahade väljamaksmine peale reaalsete kulutuste tegemist.
Anto Liivat: „Inimesed panevad majad panti, et ettevõtlusega alustada või mõnda objekti arendada, tegelikult võiks aga toetusrahad tulla taotlejateni osamaksetena.
Rahvaliidu programmis on tõukevahendite etapiviisiline väljamaksmine juba kirjas ning erakond kavatseb selle nimel tegutseda.“
Seoses eurotoetustega selgitas Anto Liivat, et Euroopa Parlamendi saadiku üheks olulisemaks tööülesandeks on eelarve kinnitamine.
Anto Liivati sõnul peaks Eesti saadiku üheks prioriteediks olema Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi eelarvest vahendite leidmine Eesti elamute renoveerimise toetamiseks. Eesti kui Euroopa Liidu kõige põhjapoolsema postsovjetliku riigi elamute soojapidavus ei vasta täna Euroopa Liidu kehtestatud standarditele, seetõttu ei ole meil võimalik energiat säästa ega täita Euroopa Liidu kliimalepinguga võetud kohustusi vähendada CO2 emissiooni 20% võrra, mis omakorda on vahend kliimasoojenemise vähendamiseks.
Elamute soojustamise abil väheneksid inimeste küttearved ning suureneks energiasäästlikkus, samuti looks see projekt töökohti ning seeläbi tooks eelarvesse tulu.
Rahvaliidu pressiteade
