Kambja vallavolikogu 2009. aasta esimesed istungid toimusid 29. jaanuaril ja 26. märtsil.
Vallavara tasuta võõrandamine
Pühi külas paikneb Kiisa alajaam. Alajaamast väljuv üks madalpingeliin varustab elektriga endise Kiisa suurfarmi hooneid ja mõnda kõrvalasuvat majapidamist. Kambja vallavolikogu 25. septembri 2008. a otsusega nr 177 on 565 meetrit madalpingeliini tunnistatud peremehetuks ehitiseks ja hõivatud Kambja valla poolt. Hõivatud rajatised on vajalikud endise suurfarmi hoonete ja kõrvalasuvate majapidamiste elektriga varustamiseks. Et kinnistute omanikel oleks võimalik eraldi liituda elektrivõrguga, on vajalik hõivatud rajatise üleandmine OÜ-le Jaotusvõrk.
Tulenevalt eeltoodust otsustas Kambja vallavolikogu võõrandada OÜ-le Jaotusvõrk otsustuse korras tasuta Pühi külas Kiisa alajaama piirkonnas 565 m 4XA35 elektriõhuliine (vastavalt lisatud asukohaskeemile).
Valla teenetemärgi saaja valimine
Valla teenetemärgile oli esitatud kaks nominenti.
Endise Kambja kooli direktori, haridustegelase Madis Linnamägi ülesseadjaks oli vallavolikogu liige Lembit Jakobson.
Kauaaegse Kodijärve haigla/hooldekodu meditsiiniõe Milvi Lääne osas oli taotluse esitajaks vallavalitsus, kes tegelikult edastas vallakodanik Linda Sultsilt saabunud kirjaliku ettepaneku.
Salajase hääletuse tulemustest selgus, et Madis Linnamägi kandidatuur kogus 5 toetajat, kümme vallavolinikku jättis oma valiku sootuks langetamata. Seega ei saanud kumbki nominent võiduks vajalikku häälte ülekaalu ja Kambja valla 2009. aasta teenetemärk jäi välja andmata.
Koolide ja lasteasutuste pedagoogide töötasustamine
Volikogu otsustas, et Kambja valla munitsipaalkoolide õpetajate kuupalga alammäärad on vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele järgmised:
- noorempedagoogil 9897 krooni;
- pedagoogil 10480 kr;
- vanempedagoogil 11978 kr;
- pedagoog-metoodikul 14464 kr.
Klassijuhataja ülesandeid täitvale õpetajale makstakse lisatasu järgmiselt: noorempedagoogile vähemalt 990 kr; pedagoogile vähemalt 1048 kr; vanempedagoogile vähemalt 1198 kr; pedagoogmetoodikule vähemalt 1446 kr.
Pedagoogi kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja palga alammäär on 7800 kr.
Haridusasutuse juhi palgamäära kinnitab vallavanem vallavalitsuse ettepanekul.
Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal palgamäär on 5% madalam direktorile kehtestatud palgamäärast.
Ringide juhendamisel ja pikapäevarühma õpetajatele makstakse tasu või lisatasu kuni 1. juunini 2009. vastavalt õpetajatele 2008. a kehtinud tarifikatsioonile.
Riigieelarvelistest vahenditest võib võimaluse korral maksta töötasu õppetööga otseselt mitte seotud pedagoogilistele töötajatele (nt logopeed, huvijuht, ringijuht, huvikooli õpetaja jne).
Kambja valla munitsipaallasteasutuse kõrgharidusega õpetaja palga alammäär on 9360 kr, keskeriharidusega õpetaja palga alammäär on 7950 kr.
Lasteasutuse juhil on õigus diferentseerida lasteaia õpetajate palkasid vastavalt neile atesteerimisel omistatud ametijärkudele kinnitatud eelarvevahendite piires.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009.
Vallavalitsuse teenistujate töötasustamise muutmine
Kambja vallavolikogu tunnistas kehtetuks oma 31. jaanuari 2008 määruse nr 55 “Vallavalitsuse teenistujate töötasustamine” paragrahvi 3. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009.
Vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele ja teenistujatele ei maksta enam puhkusetoetust seoses põhipuhkusega (nn kolmeteistkümnes palk).
Kambja valla 2009. aasta eelarve
Kambja valla 2009. aasta eelarve läbis volikogus enne vastuvõtmist kaks lugemist – 29. jaanuaril ja 26. märtsil. Eelarvet tutvustas pearaamatupidaja Eha Paade.
Valla 2009. aasta eelarve lõplikuks mahuks kujunes nii tulude kui kulude osas veidi rohkem kui 43, 8 miljonit krooni.
Kahe lugemise vahelisel perioodil vähendati eelarves laenudeks võetud summat ligi 1,2 miljonit kr, sest tegevuskuludeks enam laenu ei planeerita. Laenu reale jäeti Kambja tervisekeskuse ehituseks võetava omafinantseeringu osa (3,7 miljonit kr).
Vallaeelarve kahe lugemise vahel kärbiti riigieelarvet, mistõttu nn tasandusfondist Kambja vallale eraldatud summa vähenes 1,5 miljonit kr.
Vallaeelarvesse lisati põhivara soetamiseks antud toetused (ligi 4,7 miljonit kr) – sealhulgas riigilt teede ja tänavate korrashoiuks eraldatud 1 miljon kr ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Kambja järve saneerimiseks eraldatud 3,6 miljonit kr.
Sihtotstarbeliste toetustena lisati eelarvesse 169 800 kr: Kambja lasteaia remondiks 150 000 kr hasartmängumaksunõukogult, Kambja Lüüra korraldamiseks 5000 kr kultuurkapitalilt ja Kuuste koolile muusikariistade ostuks 14 800 kr Eesti-Hollandi Heategevusfondist.
2009. a eelarve menetlemisel märkis pearaamatupidaja Eha Paade, et kõik vallaasutuste juhid peaksid pöörama erilist tähelepanu kulude kokkuhoiule. Maksimaalselt tuleks ära kasutada võimalused, et saada asutuste tegevuseks projektide kaudu lisatulu – toetust.
Pensionäride maamaksutoetuse maksmine
Vallavolikogu otsustas maksta ühekordset sotsiaaltoetust kuni 175 krooni 2009. aasta maamaksu tasumiseks pensionäridele, kelle elukoht on registreeritud Kambja vallas ja kes omavad elamumaad.
Toetusega kompenseeritakse elamumaa maamaks kuni 150 krooni ulatuses ja maksu maksmise kulud 25 krooni.
Toetus makstakse välja toetuse saaja pöördumisel vallavalitsusse.
Loa andmine lepingu pikendamiseks
Kambja vallavolikogu 31. märtsi 2005 otsuse nr 130 ”Loa andmine lepingu sõlmimiseks” alusel sõlmis Kambja vallavalitsus Ühisliising AS-ga lepingu sõiduauto Mazda 6 – ametiauto vallavanemale – kasutusrendile võtmiseks 4 aastaks.
Lepingu tähtaeg on lõppemas ja vallavalitsus peab kõige ökonoomsemaks lepingu pikendamist veel kaheks aastaks.
Kambja vallavolikogu andis vallavalitsusele loa pikendada Ühisliising AS-ga sõiduauto Mazda 6 kasutusrendile võtmise lepingut kahe aasta võrra.
Volikogu aprilliistungi päevakorras oli ka vastamine volikogu liikme Jane Jakobsoni järelepärimisele OÜ Cambi tegevuse kohta. Et Cambi oli saatnud eelnevalt kirjaliku vastuse, loobus Jane Jakobson teema käsitlemisest volikogu istungil.
Toivo Ärtis